Novaator, Ühiskond,

Eesti päästjate kehaline vorm jätab soovida

Eesti päästjate kehaline vorm jätab soovida

Üle poole Eesti ja Läti päästjatest on kimpus ülekaalu ja unevaegusega, selgub uuest uuringust.

Päästjaid kujutatakse filmides sageli atleetlike ja väsimatute kangelastena, kes tormavad kõhklematult tulle. Tegelikkus näitab aga midagi muud. Värske uuring osutab, et üle poole Eesti ja Läti päästjatest on ülekaalulised. Samuti mõjutavad pidev unevõlg ja ajapuudus nii nende vaimset kui ka füüsilist tervist.

Sellise pildi joonistasid välja Tallinna Tehnikaülikooli ja Riia Tehnikaülikooli teadlased. Nad uurisid enam kui tuhande Eesti ja Läti kutselise tuletõrjuja terviseandmeid, kehalist aktiivsust ja psühhosotsiaalseid töötingimusi.

Andmed näitasid, et ligi 55 protsenti mõlema riigi pritsimeestest olid kas ülekaalulised või rasvunud. Kõige olulisemana selgus, et kuigi suurem osa mehi magab enne vahetust kuus kuni üheksa tundi, tunneb end pidevalt puhanuna neist vaid vaevalt kümnendik. Samuti kannatas üle poole tuletõrjujatest seljavalude käes.

Analüüs tõi esile ka kummagi riigi eripärad. Kui Läti päästjaid kimbutasid sagedamini viha- ja paanikahood, siis nende Eesti kolleegidel esines rohkem keskendumisraskusi ja seedehäireid.

Selle nähtuse taga on suurte töönõuete ja puudulike taastumisvõimaluste vaheline tasakaaluhäire. Tuletõrjujate igapäevatöö tähendab äärmuslikku kehalist pingutust, ebaregulaarseid vahetusi ja kokkupuudet traagiliste sündmustega. 

Olukorra muudab keerulisemaks, et Lätis peab enam kui 55 protsenti ja Eestis 40 protsenti päästjatest äraelamiseks ka teist töökohta. Lisatöö vähendab oluliselt vaba aega, mis muidu peaks kuluma sportimisele ja väljapuhkamisele. Lätis leidis treeninguteks aega vaid veidi üle poole vastanutest, Eestis oli see näitaja pisut üle 63 protsendi.

Teadlaste sõnul peitub lahendus organisatsioonide töökorralduse muutmises. Päästjate tervisemured ei lahene pelgalt soovitusega rohkem liikuda. Pigem peavad asutused looma süsteemi, kus füüsiline treening ja kindel puhkeaeg on põimitud töövahetuse sisse.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga