Rahandusministeerium tuli välja oma majandusprognoosiga, mille põhjal hakatakse kokku panema järgmise aasta eelarvet. Majandusprognoosi teeb Eesti Pank ja oma tulevikuvaateid avaldavad ka suuremad kommertspangad. Seetõttu keskendungi majandusprognooside teemale laiemalt.

Elame keerulisel ajal, mil tulevikku vaatamine on väga keeruliseks tehtud. Kui varem sai prognoosida majanduse tuleviku trende mineviku sündmuste kaudu, siis nüüd on see muutunud järjest keerulisemaks, et mitte öelda võimatuks.

Sellist minevikule toetuvat prognoosimist nimetatakse majandusteaduses adaptiivseteks ootusteks. Kui näiteks eelmisel aastal (ja sellele eelnenud kahel–kolmel aastal) on hinnatõus hüpoteetiliselt olnud stabiilselt kaks–kolm protsenti ja mingeid erilisi vapustusi ei ole oodata, siis võib päris rahulikult eeldada, et ka järgmisel aastal hinnad tõusevad samas suurusjärgus. Mõni küll ütleb, et see on auto juhtimine läbi tahavaatepeegli, aga stabiilse arenguga ühiskonnas selline lähenemine toimib.

Kui vaadata pilti natuke laiemalt, siis võib eeldada, et mitmed suured globaalsed trendid, mis on alguse saanud 15–20 aastat tagasi, jätkuvad ka järgmisel 10–15 aastal. See on ajaperiood, mille puhul me n-ö tunnetuslikult arvame, et suudame midagi ratsionaalselt prognoosida. See on nö tajutud tulevik.

Näiteks teame, et automatiseeritud süsteemid võtavad töö ära ametitelt, mis sisaldavad palju rutiini. Kas meil on kuskil laudas enam vanamoodsaid lüpsiaparaate? Kas noored teavad, millega tegeles taksodispetšer? Aegade hämarusse hakkab vajuma raamatupidaja mõiste, asendudes finantsisti või finantsjuhi mõistega.

Paljud inimesed usuvad, et mingil hetkel on tänavatel isesõitvad autod, et 3D printimise kõrvale tuleb 4D printimine, robotid teevad ära koristaja töö. Ka sõna “printimine” ei tähenda enam harjumuspärast trükkimist.

Teisalt võime ajaloost tuua palju näiteid, kuidas trendidele panustamine ei viinud kuskile. 45 aasta tagasi (1980. aastate alguses) usuti siiralt, et naftat jätkub maakeral veel 25 aastaks. Teine legend väidab, et 1894. aastal avaldas Londoni Times artikli, et 50 aasta pärast on Londoni tänavad on kaetuid mitme meetrise hobusesõnniku kihiga ja liikumine keeruline. Reaalsuses olid sõnniku asemel autod. Jätkuvalt vaieldakse, et kas selline artikkel oli tegelikult ka olemas, aga probleem oli ilmselgelt olemas.

Mõlemad näited illustreerivad seda, et kui me pikendame olemasolevaid trende lineaarselt tulevikku, siis tulemus ei pruugi õige olla. Tulevad uued tehnoloogiad, muutub inimeste käitumine, muutuvad institutsioonid.

Aastal 2000 ei suutnud ilmselt keegi ette prognoosida, et nutitelefonid muudavad maailma, esimene Apple nutitelefon tuli alles 2007. aastal. Seega on lineaarsete trendide tulevikku pikendamisel kaks muret: mingi uus tehnoloogia võib tulla asemele (hobuste asemel autod) või tekib midagi täiesti uut, millest meil varem pole aimugi olnud.

Üks oluline nüanss veel. Kui mingi asi on kestnud mitu tuhat aastat, kloostrid ja mungad näiteks, siis võib eeldada suure tõenäosusega, et selline nähtus kehtib veel 2000 aastat. Kui mingi trend on kestnud 20 aastat, siis ehk see kestab veel 20 aastat, rohkema kohta on keeruline arvata.

Roy Amara sõnastas seaduspärasuse, mis toimib hästi ka praegu. Me kipume väikseid tehnoloogilisi muutusi ülehindama ja suuri tehnoloogilisi muutusi alahindama. Palju usuvad, et kohe-kohe täituvad tänavad isejuhtivate autodega, no ei täitu kohe. Tehisaru rakendused ja suured keelemudelid tulid seevastu praktiliselt tühja koha pealt. Vähemalt tavainimese mõttes.

Milline on tehisintellekti mõju meie igapäevaelule, seda on võib-olla isegi veel vara öelda. Näeme alles õisi, viljad alles küpsevad.

Kui varem arvati, et robotid asendavad inimesi rutiinsetes ametites, nagu eespool nimetatud raamatupidajad või näiteks liinitöölised, siis nüüd saadakse aru, et TI hakkab trügima loomeinimeste marjamaale, tehisaruga kirjutatakse muusikat, tehakse kunsti, filme jne. Selle abil on võimalik kirjutada raamatuid, luuletusi, aga ka koostada lepinguid, teha statistilist analüüsi, visualiseerida saadud tulemusi, koostada kirjanduse ülevaateid, analüüsida tekste jne. Need on n-ö lihtsad tööd, mida igaüks võib TI-le anda.

Lisaks juhib tehisaru automatiseeritud süsteeme ehk teisi roboteid, koostab keerulisi logistilisi mudeleid tarneahelatele, analüüsib suurandmeid, programmeerib, tegeleb küberturvalisusega, investeerib jne. Tehisaru on tunginud valdkondadesse, mida me seni oleme pidanud inimese pärusmaaks ja mis on seotud kohanemisvõimega, kiire tegutsemise, empaatia ja loovusega.

Kuid see pole veel kõik. “Tavaliste” megatrendide – nagu näiteks elanikkonna vananemine, linnastumine, sotsiaalmeedia võidukäik, majanduslike võimukeskuste nihkumine Aasiasse, inimeste suurem mobiilsus – kõrval tabavad meid sageli täiesti ootamatud sündmused, asjad, milleks me ei ole olnud valmis ja mida me ei osanud oodata. Sellised nn mustad luiged on olnud koroonakriis, sõda Euroopas, Iisraeli-Hamasi sõda, Hormuzi väina blokaad. Need kõik on meie elu väga palju mõjutanud.

Maailma muutumine ühe ettearvamatuks on teinud ka tuleviku prognoosimise keerulisemaks. Meil ei ole enam lihtsalt stabiilseid aegridasid, mille peale ehitada matemaatilisi mudeleid, sest pole olnud stabiilsust.

Kõik, kes vähegi on tegelenud aegridade modelleerimisega, saavad aru, et 15–20-aastased aegread ei ennusta majanduses enam mitte midagi, sest viimased viis aastat oleme sõitnud Ameerika mägedel.

Lisaks minevikku vaatamisele saab lähitulevikku prognoosida ka läbi majandusagentide tulevikuootuste. Kui üks inimene või sõpruskond usub, et hinnad järgmisel aastal tõusevad või mõned erakonnad räägivad sellest, et kõik läheb majanduses paremaks, siis see veel tegelikku pilti ei pruugi mõjutada. Aga kui valdav enamus ühiskonna liikmeid usub, et hinnad tõusevad või vastupidi majanduses hakkab paremini minema, siis nii kipubki juhtuma.

Mehhanism ise on lihtne. Kui kõik arvavad, et mingitel põhjustel (naftakriis, käibemaksu tõus) järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, siis hakatakse raha nii-öelda ette ära kulutama. See suurendab nõudlust ja kui nõudlus kasvab, siis ettevõtted tõstavad hinda. Lihtne majandusloogika.

Kui usutakse, et majandus hakkab kasvama, siis hakatakse tegema suuremaid kulutusi, võtma julgemalt laenu. Ettevõtted investeerivad rohkem ja kui tarbimine ja investeerimine kasvab, siis kasvab ka SKP. See võib juhtuda juba praegu ehk kasv võib tulla isegi kiiremini, kui algselt eeldati.

Sellist käitumist tuntakse majandusteaduses ratsionaalsete ootuste nime all. Lihtsamalt öeldes, kui enamus inimesi usub, et majanduses hakkab midagi juhtuma, siis reeglina nii ka läheb. Üksikisik võib oma tuleviku vaates eksida, kõik inimesed ei saa eksida, sest nende arvamus näitabki, mis suunas asjad majanduses liiguvad. Nemad ju moodustavadki kogu majanduse.

Ratsionaalsete ootuste teooriale pandi alus kuuekümnendate aasta alguses USA-s. Kaks teadlast, Rober Lucas ning Thomas Sargent, muutsid selle lähenemise makroökonoomika oluliseks osaks seitsmekümnendatel. Mõlemad on saanud ka Nobeli majanduspreemia, küll erinevatel aegadel.

Ratsionaalsed ootused toimivad siis, kui meil on mingi nägemus tulevikust või arvamus selle kohta. Kui tulevad mingid ootamatud sündmused, siis lendavad need ootused prügikasti. Kas USA president Donald Trump oleks alustanud Iraani vastast rünnakut, kui ta oleks teadnud et Iraan võib naftaliikluse Punasel merel kinni panna? Tagantjärele me seda öelda ei oska.

Kuivõrd on inimese käitumine ja ühiskondlikud protsessid üldse prognoositavad? Me saame vaadata teatud käitumismustreid, leida sõnapilvest üles korduma hakkavad väljendid või üleskutsed, mis võivad viia ülestõusuni, nagu tagantjärele on tõdetud Araabia kevade puhul. Kas selline lähenemine toimib ka tuleviku vaates? Võib-olla, aga ebakindlas maailmas ilmselt enam mitte.

Lõpuks jõuame tõdemuseni, et ainsad mõistlikud ilmaennustamise prognoosimudelid suudavad vaadata kolm kuni viis päeva ette, kõik, mis on kaugemal, on tume tulevik. Majandusse üle kandes võib öelda, et kõik, mis on kaugemal kui kaks kvartalit on määramatus.

Karm järeldus, aga eks elamegi keerulisel ajal. Kui keegi paneb majandusennustustes täppi, siis tuleb tal soovitada ka lotot mängida, inimesel on lihtsalt õnnelik käsi. Kõike eeltoodutu peaks arvestama ka siis, kui peagi tulevad uued majandusprognoosid, nii selle aasta kui ka järgnevate aastate kohta.

Loe allikast edasi