USA president Donald Trump on murdnud Iraani haarde Hormuzi väina üle, pärast seda kui USA merevägi puhastas strateegilise veetee miinidest ja avas täiendavad laevateed – Ameerika ametnike sõnul on tegemist „murrangulise hetkega“.

See samm on järsult vähendanud Teherani mõjuvõimu ülemaailmsetel energiaturgudel, samal ajal kui Washington sulgeb järjekindlalt Iraani režiimi enda naftatulude allikaid.

Trump teatas teisipäeval, et USA merevägi on Hormuzi väina rahvusvahelistest vetest kõik miinid eemaldanud või õhku lasknud, lõpetades sellega kuid kestnud Ameerika operatsiooni, mille eesmärk oli neutraliseerida üks Iraani võimsamaid allesjäänud majandusliku surve vahendeid.

„USA merevägi teatas mulle just, et kõik miinid on Hormuzi väina rahvusvahelistest vetest eemaldatud ja/või õhku lastud,“ kirjutas Trump sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

President lisas teatele hoiatuse, et Iraani on teavitatud: iga alus, mis üritab uusi miine paigaldada, „hävitatakse viivitamatult ja süstemaatiliselt“. Trump kuulutas välja „nulltolerantsi“ miinide paigaldamise suhtes. Samuti ütles ta, et USA kasutab väeosa Space Force võimekust, et jälgida väina „iga ruuttolli“, ning jälgib ühtlasi Iraani Pickaxe Mountaini rajatist ja kolme varem hävitatud tuumarajatist.

Teade tuli pärast kuid kestnud USA operatsiooni, mis on jõuvahekorda selles veetees põhjalikult muutnud. Enne sõja puhkemist liikus Hormuzi väina kaudu ligikaudu viiendik kogu maailma nafta- ja veeldatud maagaasi saadetistest.

USA mereväe veealused droonid skaneerisid Hormuzi väina kuude jooksul süstemaatiliselt ning tuvastasid rohkem kui 100 objekti, mida kahtlustati olevat miinid, teatas Axios. Seejärel kaasati nende eemaldamiseks või õhkimiseks eraettevõtted.

Nüüdseks on USA merevägi puhastanud laevaliikluse eraldusskeemi (Traffic Separation Scheme ehk TSS) ehk peamise laevanduskoridori Iraani ja Omaani vahel. USA ametnikud kinnitasid eraldi, et miinidest on puhastatud ka nii väina sisenemis- kui ka väljumisteed. See avab täiendava läbipääsu ja võimaldab USA kaitse all väinast läbi liikuda märksa suuremal hulgal laevadel.

USA ametnikud kirjeldasid läbimurret kui „murrangulist hetke“, öeldes, et miinide eemaldamise operatsioon on suuresti neutraliseerinud ühe Teherani peamise allesjäänud mõjutusvahendi ülemaailmsetel energiaturgudel.

„Iraanlased on kaotanud kontrolli väina üle. Nüüd kontrollib seda USA,“ ütles üks USA ametnik.

Tagajärjed on Pärsia lahel juba üha selgemini nähtavad. Väidetavalt on viimase kuu jooksul läbi lõunapoolse kanali sõitnud rohkem kui 500 laeva ning äsja puhastatud laevateed võimaldavad nüüd laevadel liikuda mõlemas suunas, samal ajal kui Washington püüab suunata üha suuremaid koguseid Pärsia lahe energiakandjaid maailmaturule.

Mereluureteenistuse TankerTrackersi andmetel toimus ainuüksi teisipäeval Omaani lahel vähemalt 15 laevalt-laevale naftatõsteoperatsiooni, milles osales ligikaudu 25 miljonit barrelit toornaftat. Teenistus märkis, et nafta pärines peaaegu kõigist piirkonna riikidest – välja arvatud Iraanist.

Samal ajal seisab Iraani enda peamine naftaekspordi keskus suuresti jõude. USA mereväe blokaad jätab Teherani ilma elutähtsatest tuludest ning Ameerika ametnike sõnul pole viimase kahe nädala jooksul Hormuzi saarel asuva Khargi saare sadama läheduses märgatud peaaegu mitte ühtegi naftatankerit.

See kasvav ebavõrdsus on nüüd Trumpi administratsiooni strateegia keskmes: ujutada maailmaturud üle Hormuzi väina ohutult liikuva energiaga, samal ajal kui Iraani enda eksporti piiratakse ja majanduslikku survet juba niigi kokkuvariseva valuuta ning kasvava kaubapuudusega silmitsi seisvale režiimile veelgi suurendatakse.

USA välisminister Marco Rubio on mitme liitlasriigi välisministritele öelnud, et Ühendriigid ei kavatse „praeguseks“ alustada Iraani vastu uut ulatuslikku rünnakute lainet, kuid on samal ajal selgelt märku andnud, et Washington jätab endale õiguse vastata sõjalise jõuga, kui Teheran alustab uusi rünnakuid.

Selle asemel keskendub administratsioon mereblokaadi jõustamisele, majandusrünnaku tugevdamisele rahandusminister Scott Bessenti äsja käivitatud operatsiooni „Economic Outcast“ kaudu ning sellele, et võimalikult palju naftat liiguks läbi Hormuzi väina ja jõuaks ülemaailmsetele energiaturgudele.

„Iraani majandus on vabalanguses ja režiimi sõjaline võimekus on purustatud,“ ütles välisministeeriumi pressiesindaja Tommy Pigott. Ta lisas, et Washington „lõikab läbi kõik allesjäänud rahalised eluliinid, millest režiim sõltub“.

Bessent on kirjeldanud uut sanktsioonikampaaniat kui jõupingutust Iraani režiim majanduslikult „lämmatada“, ähvardades teiseste sanktsioonidega välisriikide valitsusi, finantsasutusi ja ettevõtteid, kes jätkavad Teheranile juurdepääsu võimaldamist rahvusvahelistele turgudele.

Survekampaania laienes teisipäeval veelgi, kui Bessent vestles Bahreini rahandus- ja rahvamajandusministri šeik Salman bin Khalifa Al Khalifaga ning rõhutas, et Iraanil ei tohi lubada ohustada rahvusvahelist kaubandust ega kasutada Hormuzi väina ülemaailmse majanduse survestamiseks.

Pärast kõnet lubas Bessent, et Washington jätkab koostööd Bahreini ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et „halvata Iraani režiimi tekitatud ohtu“.

Ameerika läbimurre Hormuzi väinas ähvardab nurjata ka peaaegu kolm kuud kestnud Iraani jõupingutused muuta kontroll veetee üle läbirääkimistel Omaani ja lõpuks Washingtoniga enda jaoks kauplemisvahendiks.

Iraan ja Omaan teatasid teisipäeval, et on arutanud etapiviisilist raamistikku, millega loodaks ajutine ühine laevanduskoridor ning käivitataks miinidest puhastamise projekt. Tehnilised läbirääkimised jätkuvad, et jõuda alalise laevatee ning väina haldamise edasiste kokkulepeteni.

Omaani välisminister Badr Albusaidi nimetas Teheranis Iraani välisministri Abbas Araghchiga peetud kõnelusi „konstruktiivseteks“ ning ütles, et loodab peagi teatada ajutisest koridorist ja praktilistest kokkulepetest, mis võimaldaksid taastada ohutu laevaliikluse.

Araghchi kujutas samal ajal ettepanekut tõendina selle kohta, et piirkondlik lahendus on võimalik, tuues esile plaanid „uue koridori, ühise miinidest puhastamise ning Hormuzi edasise haldamise“ loomiseks.

Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi läks veelgi kaugemale, kinnitades, et Teheran ei pea väina täielikult taasavatuks enne, kui Washington täidab rea ulatuslikke Iraani nõudmisi, sealhulgas lõpetab majandusblokaadi ja vaenutegevuse teistel piirkonna rinnetel. Ta ütles, et Teheran näeb pikemas perspektiivis ette praeguse mereliikluse korralduse asendamist Iraani ja Omaani alalise kokkuleppega ning USA kaitse all liikuvate laevade kasutatava lõunapoolse marsruudi sulgemist.

Ameerika operatsioon on aga juba dramaatiliselt muutnud tegelikkust, mida Iraan püüab läbirääkimistel kujundada: USA ametnike sõnul on puhastatud miiniväljad ja kiiresti kasvav tankeriliiklus jätnud Teherani ilma olulisest trumbist tulevastel läbirääkimistel ning muutnud kavandatava Iraani ja Omaani kokkuleppe väina üle kontrolli jagamise sisuliselt tähtsusetuks.

„Praegu me Iraaniga ei pea läbirääkimisi. Me survestame neid,“ ütles üks USA ametnik. „Surve võib sundida iraanlasi taas läbirääkimiste laua taha tulema.“

Valge Maja on samuti rõhutanud, et Teheraniga ei toimu praegu läbirääkimisi ega ole neid kavandatud, hoolimata Pakistani vahendustegevuse uuest hoogustumisest. Pakistani armee juhataja feldmarssal Asim Munir sõitis selle nädala alguses Teherani pärast väidetavat vestlust Trumpiga, samal ajal kui Islamabad jätkas jõupingutusi kahe poole vahelise diplomaatilise protsessi taaskäivitamiseks.

Eeldatavasti jääb Rubio praegune poliitika kehtima vähemalt novembris toimuvate USA vahevalimisteni, kuigi ei tema ega sõjaminister Pete Hegseth ole välistanud sõjategevuse taasalustamist juhul, kui Iraan peaks vaenutegevust jätkama.

Valge Maja saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner, kes on juhtinud läbirääkimisi Teheraniga, peaksid kolmapäeval külastama USA Keskväejuhatust, et saada ülevaade olukorrast kohapeal.

Praegu suurendab Washington survet, kuid ei naase ulatuslike lahingute juurde – Iraani peamine naftaekspordi keskus püsib suuresti jõude, režiim lõigatakse rahvusvahelisest finantssüsteemist ära, üha suuremad kogused Pärsia lahe energiakandjaid liiguvad läbi järjest avatumaks muutuva Hormuzi väina ning Teheranilt võetakse ära mõjuvõim, mida ta püüdis kuude kaupa säilitada.

Nagu üks USA ametnik ütles: „Iraanlased on kaotanud kontrolli väina üle. Nüüd kontrollib seda USA.“

Allikas: Breitbart

Loe allikast edasi