USA sõjavägi kogeb Euroopas „kriitilist” puudust täiustatud raketitõrjesüsteemidest, mida suuresti põhjustab president Donald Trumpi sõda Iraaniga, ütlesid USA kaitseametnik Euroopas ja NATO ametnik Associated Pressile, tekitades muret NATO riikide haavatavuse pärast võimaliku Venemaa rünnaku suhtes.

USA kaitseametniku sõnul on kõige murettekitavam puudus seotud Patriot-raketitõrjesüsteemidega, mis suudavad alla tulistada Venemaa kiireid ballistilisi rakette. NATO ametnik kinnitas Patriot-rakettide väikest varu Ameerika ja NATO vägede seas Euroopas. Mõlemad rääkisid anonüümsust paludes, et arutada tundlikke sõjalisi küsimusi.

Kui Venemaa peaks korraldama ballistiliste rakettide rünnaku näiteks sõjaväe staabile või elektrijaamale, võiks NATO sattuda olukorda, mis sarnaneb Patriot-süsteemide nappust kannatava Ukraina omaga, ning olla sunnitud „võtma vastu löök löögi järel otse näkku”, ütles USA kaitseametnik.

USA ametniku sõnul ei ole USA sõjaväel Euroopas „kindlasti” piisavalt Patriot-süsteeme, et tõrjuda võimalikku pikaajalist ballistiliste rakettide rünnakut, ning nende võimekus kaitsta end üksiku ballistilise raketi löögi või kursilt kõrvale kaldunud Vene raketi eest oleks „väga piiratud”.

See illustreerib kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis kaasnevad Trumpi otsusega alustada sõda Iraaniga – konfliktiga, mis jõuab reedel pooleaastase tähiseni. USA raketivarud Euroopas on viidud Lähis-Itta, kus USA ja Pärsia lahe piirkonna liitlased on Iraani droonide ja rakettide tõrjumiseks kasutanud märkimisväärsel hulgal tõrjerakette, sealhulgas Patriot-süsteeme. Mõned neist rünnakutest on nõudnud USA sõjaväelaste elusid ja põhjustanud neile vigastusi.

Kuigi Venemaa ballistiliste rakettide rünnakut NATO riikide vastu ei ole lähiajal oodata, külastas CIA direktor John Ratcliffe sel nädalal Moskvat, et hoiatada Venemaad rünnaku eest, edastas Wall Street Journal.

Kui ajakirjanikud küsisid neljapäeval, kas Ratcliffe edastas selle sõnumi Venemaa presidendile Vladimir Putinile, vastas Trump ümbernurga.

„Ma ei taha seda kommenteerida, kuid nad ei hakka ründama,” ütles Trump.

Euroopa ja NATO ametnike hinnangul võib Venemaa olla 2030. aastaks võimeline ründama alliansi riike. Selleks ajaks peaksid Patriot-süsteemide varud olema taastunud. Samas võib Venemaa sõda Ukrainas pärssida riigi võimekust korraldada Euroopa vastu raketirünnakut, kuna õhusõja pidamine kahel rindel kujutaks Moskva jaoks väljakutset.

NATO kõrgem sõjaline pressiesindaja, USA armee kolonel Martin O’Donnell ütles, et väide, nagu oleks Patriot-rakettide arv Euroopas kriitiliselt väike, ei vasta tõele.

Tema sõnul on NATO võimeline lööke tõrjuma ning organisatsioonil on piisavalt õhutõrjemoona nii enda kaitsmiseks kui ka Ukrainale loovutamiseks.

USA sõjaministeeriumi Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell ütles neljapäeval avalduses, et väited USA laskemoona nappusest on valed.

„Meil on olemas kõik vajalik, et anda löök presidendi valitud ajal ja kohas,” sõnas Parnell. „Oleme mitme väejuhatuse tasandil juba edukalt operatsioone läbi viinud, säilitades samal ajal mahuka ja lahinguvalmis arsenali oma inimeste ja huvide kaitsmiseks.”

Ukraina ametnikud aga anuvad täiendavaid Patriot-süsteeme, et kaitsta end Venemaa raketirünnakute eest, samas kui varasemad USA tarned Ukrainale on vähendanud ameeriklaste endi varusid.

Kiievi väitel suudavad ainult USA-s toodetud Patriot-süsteemid peatada Venemaa moodsaid ballistilisi rakette, mis läbivad üha sagedamini Ukraina õhukaitse – sealhulgas neljapäeva öösel toimunud ulatusliku rünnaku käigus.

USA on tarninud Ukrainale sadu Patriot-rakette kogu enam kui nelja aasta pikkuse konflikti vältel, kuid sõjategevus Lähis-Idas sai pöördepunktiks, mis viis varude vähenemiseni, märkis Londonis asuva sõjandusanalüüsikeskuse Royal United Services Institute (RUSI) vanemteadur Ed Arnold.

Tema sõnul oli tarnimine Ukrainale kavandatud ja mõistlikult doseeritud, samas kui Lähis-Ida varud on ootamatult ja kiiresti kahanenud, paljastades tarneahela piirangud.

Ka USA väed Euroopas maadlevad kriitilise puudujäägiga süsteemi ATACMS (Army Tactical Missile System) osas – tegemist on keskmaa-ballistilise raketiga, mis on mõeldud löökide andmiseks vaenlase tagalasse. Siiski pole laskemoona olukord Euroopas tervikuna nii kriitiline kui ainuüksi õhukaitse puhul, kuna mõnedel Euroopa riikide relvajõududel on olemas oma ründeraketid – näiteks Taurus ja Storm Shadow –, mis on mõlemad pikamaa-õhurünnaku raketid punkrite hävitamiseks.

Ekspertide hinnangul jätab Patriot-tüüpi tõrjerakettide nappus Euroopas vähe võimalusi Venemaa moodsate ballistiliste rakettide allatulistamiseks – neid rakette võidakse kasutada koos odavate droonide parvedega, et vastase kaitsesüsteemid üle koormata.

Ukraina ja mõned liitlased kasutavad juba süsteeme, mis suudavad aeglasemaid droone ilma kulukate rakettideta hävitada. Ballistilised raketid kujutavad aga endast keerulist väljakutset, kuna need sööstavad sihtmärkide suunas järsu nurga all ja kiirusega, mis ületab helikiiruse enam kui viiekordselt, jättes nende peatamiseks väga vähe aega.

Patriot-süsteem jälgib raketti, ennustab selle trajektoori ja sooritab stardi mõne minuti jooksul, tehes samal ajal keerulisi arvutusi, et tagada püüduri tabamine sihtmärgiga. Üks Patrioti patarei suudab katta vaid piiratud ala – näiteks väikese sõjaväebaasi, kuid mitte tervet linna.

Üheks alternatiiviks võib olla Prantsusmaa ja Itaalia õhutõrjesüsteem SAMP/T NG. Prantsusmaa on lubanud kiirendada selle süsteemi – mis on praeguse SAMP/T täiustatud versioon – tarnimist Ukrainale, tootja väitel suudab see paremini tõrjuda ballistilisi rakette.

Uus versioon pole aga veel lahingutes järele proovitud ning praeguse SAMP/T tegevusraadius on väiksem kui Patriotil.

Kuigi USA ja Euroopa relvajõududel on sõjalaevu, mis võivad toimida mobiilse õhutõrjena, võivad need asuda sihtmärgist liiga kaugel, et seda kaitsta, ning sattuda ühtlasi ohtu saada uputatud.

Ukraina on alates Venemaa 2022. aasta sissetungist saanud Patriot-süsteeme nii USA kui ka Euroopa varudest, kusjuures Bideni administratsiooni ajal on USA tarninud umbes 600 püüdurraketti, ütles merejalaväe erukolonel Mark Cancian, kes töötab praegu vanemnõunikuna Washingtoni mõttekojas Center for Strategic and International Studies (CSIS).

Kuid kõige suurem kulu on tekkinud seoses Iraaniga seotud pingetega, mille käigus on ära kasutatud 65 protsenti USA Patriot-rakettidest ehk ligikaudu 1500 riigi 2330 püüdurraketist, märgib CSIS. Canciani sõnul peaks tänavu valmima umbes 600 raketti (sealhulgas need, mis on mõeldud Euroopasse), ning 2030. aastaks on seatud eesmärk toota aastas 2000 Patriot-raketti.

NATO teatel peaks Euroopa esimene Patriot-rakettide tootmisüksus avatama septembris Saksamaal ja tarned võivad alata järgmise aasta alguses. USA kaitseametniku sõnul peaksid esimesed tarned jõudma riikideni, kes on juba tellimuse esitanud – nende hulgas on Saksamaa, Holland, Rumeenia ja Hispaania More.

Praegu tähendab see aga, et mõned riigid, näiteks Saksamaa on küll ostnud kallid Patriot-süsteemid, kuid on sattunud „naeruväärsesse” olukorda, kus neil puudub laskemoon, mida nendest välja tulistada, ütles Londoni mõttekoja esindaja Arnold.

Saksamaa kaitseministeerium teatas, et ei kommenteeri varude suurust.

Arnold märkis, et Moskva ei suuda tõenäoliselt korraldada pikaajalist õhurünnakut NATO sihtmärgi vastu, samal ajal kui ta viib peaaegu igal ööl läbi rünnakuid Ukraina vastu.

Ukraina hiljutised löögid Venemaa territooriumile on samuti paljastanud Venemaa õhukaitse nõrku kohti, mis võib panna Putini järele mõtlema, enne kui ta provotseerib vasturünnakut.

„Ebamugav tõde on see, et meie parim õhukaitse on võib-olla Venemaa enda piirangud,” ütles Arnold.

Loe allikast edasi