Luureametnike ülevaatele toetudes märgiti kantselei avalduses, et tänavu kavatsetakse mobiliseerida 300 000 ja järgmisel aastal veel 300 000 inimest, vahendas The Kyiv Independent.

“Venemaa poliitiline juhtkond peab täiendavat mobilisatsioonilainet vastuseks sellele, et agressorriik on kaotanud sõjas initsiatiivi, rindel on isikkoosseisu kaotused järjepidevalt kasvanud ning lepinguliste sõjaväelaste värbamine on riigis oluliselt aeglustunud,” selgitati presidendikantselei teates.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Moskva vägede isikkoosseisu täiendamiseks kasutanud sundmobilisatsiooni vaid korra: 2022. aasta sügisel, mil Ukraina vastupealetungi edusammud ähvardasid kaasa tuua Venemaa kaitseliinide ulatusliku kokkuvarisemise.

See samm vallandas sadade tuhandete venelaste väljarände ning tekitas piiripunktides, eriti Gruusia piiril, pikad järjekorrad.

Sellest ajast saadik on Venemaa president Vladimir Putin püüdnud vältida uut laiaulatuslikku sundmobilisatsiooni. Ta näeb selles ohtu oma kuvandile, mille kohaselt on ta poliitika ja sõja suhtes apaatsetele tavakodanikele tugevuse ning stabiilsuse tagaja.

Mobilisatsiooni asemel on Moskva toetunud lepingulistele sõduritele pakutavatele suurtele preemiatele, jättes rangete värbamiskvootide täitmise suures osas piirkondlike võimude õlule.

Ukraina presidendikantselei viitab “Venemaa sisedokumentidele”, millest nähtub, et vajadust mobilisatsiooni järele toidab osaliselt “rahulolematuse märkimisväärne kasv sõjaga erinevates piirkondades”. Väidetavalt ulatub rahulolematus mõnes Venemaa regioonis koguni 69 protsendini.

Kiiev on viimastel nädalatel uue Venemaa mobilisatsioonilaine ohu osas korduvalt sõna võtnud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles sel nädalal ajakirjanikele, et Venemaa plaanib pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi mobiliseerida umbes 300 000 inimest. Ühiskondliku pahameele leevendamiseks kavatsetakse seda aga teha nii, et riigi suurlinnu ei puudutata.

Zelenski sõnul täiendaks 300 000 mobiliseeritut Venemaa armee senist isikkoosseisu. Neid võidakse kasutada kas Moskva pealetungi tugevdamiseks Donetski oblasti niinimetatud kindluslinnade vööndis või uute ohtude tekitamiseks teistes piirkondades, sealhulgas Ukraina põhjapiiril.