Valitsus alustas sel nädalal riigieelarve läbirääkimisi ning tööandjate keskliit tuli neljapäeval välja manifestiga, kus kutsub erakondi ja riigikogu seadma kahe järgmise valimistsükli tähtsaimaks eesmärgiks majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamise.

Tööandjate visiooni kohaselt peaks Eesti majandus kasvama Euroopa Liidu keskmisest kiiremini ning keskkond peaks olema ettenähtav, soodne ja investeerima julgustav, et siia ettevõtteid meelitada. Ka riigi kulud peavad olema kontrolli all.

“Valitsussektori kulud on seitsme aastaga kasvanud majandusest oluliselt kiiremini – tulemuseks Euroopa kiireim maksu- ja võlakoormuse tõus. Üle 30 protsendi SKP-st ulatuva riigi võla puhul hakkavad võimenduma kahjulikud mõjud,” märkisid tööandjad.

Nad tegid ettepaneku, et maksutulud ja jooksvad kulud peavad olema tasakaalus ja selgete piiridega, nii et riigivõlg ei ületaks 30 protsenti ja maksukoormus 35 protsenti SKP-st.

Samuti tuleks luua selge plaan, kuidas Eestisse strateegilisi investeeringuid tuua. Arendada tuleks ka äriturismi. Tööandjate keskliit pani ette, et Eesti siht võiks olla Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga EBRD või maailmapangaaastakoosoleku toomine Eestisse.

Tallinna börs tuleks viia arenenud turgude hulka ja tõsta Eesti krediidireitingut vähemalt AA-tasemele, pikemas perspektiivis isegi AAA-tasemele. Kogumispensioni süsteemi ei tohiks tööandjate hinnangul lammutada ega nõrgestada.

Eestis on liiga palju omavalitsusi

Tööandjad teatasid manifestis, et 79 omavalitsust on Eestile liiast, kõigis ei jätku inimesi ega raha, et teenuseid kvaliteetselt korraldada. Seetõttu peaks haldusreformiga jätkama.

“Eestile oleks kohane kohalike omavalitsuste moodustamine maakonnakeskuste tasandil ehk 15 maakonnakeskust ja Tallinna-Tartu allüksused, nagu on soovitanud riigireformi sihtasutus,” soovitasid nad.

Liita tuleks näiteks omavalitsused, mille eelarvest üle poole moodustavad hariduskulud.

Avaliku sektori töötajate arv on nelja aastaga kasvanud umbes viie protsendi võrra, samas kui erasektoris on hõive pigem vähenenud. Tööandjate arvates peaks riigi osakaal majanduses vähenema, mitte kasvama. Selleks tuleks vähendada valitsussektori funktsioone ja riigi osalemist majanduses seal, kus turg toimib. Riigile kuuluvad ettevõtted, mis ei ole strateegilised, tuleks erastada või börsile viia.

Jätkuma peaks ka halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine. Regulatsioonide maht peaks kahanema, liigseid aruandluskohustusi tuleks vähemalt veerandi võrra kärpida ning riigi ja ettevõtete andmevahetus automatiseerida selleiselt, et ühe korra esitatud andmeid uuesti ei küsita.

“Eesti võtab Eurooparegulatsioonid üle minimaalses mahus ega lisa omapoolseid nõudeid,” soovitasid tööandjad.

Planeeringumenetlusi tuleks nende hinnangul lihtsustada nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil, eriti strateegiliste projektide puhul.

Elektri lõpphind peaks jääma alla piirkonna keskmise

Lisaks tõid tööandjad välja, et energeetikas täiendavate tootmis- ja salvestusvõimsuste rajajad vajavad riigilt selget turupõhist plaani, sest investeeringuid tehakse aastakümneid ette vaadates.

“Toetame eesmärki hoidaelektri lõpphind Läänemere regiooni keskmisest madalam, nagu näebette energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035), kuid viimase neljaaasta jooksul kiiresti kasvanud regulatiivsed tasud elektri lõpphinnaspanevad selle saavutamise kahtluse alla,” sõnasid tööandjad.

Praegu ei jõua heitekaubanduse süsteemi (ETS) tulud tagasi maksjate energiatõhususe parandamiseks, kuid just selleks tuleks need tööandjate keskliidu sõnul suunata.

Samuti panid nad ette, et EL-i raha peaks kasutama püsiva mõjuga investeeringuteks, selle asemel, nagu see praegu liiga tihti juhtub, et sellega kaetakse jooksvaid kulusid või makstakse püsiva mõjuga projektide eest.

“Iga investeering peab suurendama tootlikkust või tugevdama majanduse struktuuri,” rõhutasid ettevõtjad.

Hariduse rahastus tuleks siduda tulemustega

Haridusvaldkonnas kritiseerisid tööandjad asjaolu, et üldhariduse juhtimine ja rahastamine on riigi, omavalitsuste ja koolijuhtide vahel killustatud, mistõttu on ka vastutus selle kvaliteedi eest hajunud. Õppetöö kvaliteedi eest peaks vastutuse võtma koolipidaja.

“Vastutuse keskhariduse eest peaks keskvalitsus võtma endale. Sõnastada põhimõtted, millal riik sekkub, kui koolipidaja ei ole õppekvaliteeti taganud. Lisaks luua demograafilisi muutusi arvestava koolivõrgu optimeerimiseks konkreetne tööplaan,” loetles tööandjate keskliit. 

Nende hinnangul tuleks investeerida digiõppevarasse ning siduda rahastus õppe kvaliteedi ja tulemustega. Tõstma peaks ka reaalainete ja tehnoloogiaõppe taset. Selleks tuleks muu hulgas kaotada gümnaasiumis kitsa matemaatika õppesuund.

Ka kutsehariduse rahastus peaks olema seotud tulemustega ning korduvõppe piirangud tuleks kaotada valdkondades, kus on tööjõupuudus.

Kõrghariduses tuleks vähendada õppekavade dubleerimist ning luua aus konkurents era- ja avalik-õiguslike ülikoolide vahel. Õppekohad ja rahastus peaksid olema suunatud tööturu vajaduste järgi. Ka leiavad tööandjad, et kõrgharidusse peaks kaasama rohkem erakapitali ning lihtsustama välistudengite ja -õppejõudude kaasamist.

Samuti peaks lihtsustama töötava inimese õppimist ning looma selleks kaug-, virtuaal- ja hübriidõppe võimalusi.

Tööturu valdkonnas vajab noorte tööturule sisenemine tööandjate hinnangul lihtsustamist. Selleks tuleks arendada praktikavõimalusi ja soodustama paindlikke töövorme.

Tööandjad soovivad perearstisüsteemi reformi

Tervishoius on aga tööandjate nägemuses probleemiks tervishoiukulude kahekordistumine viimase seitsme aasta jooksul, samas kui tervena elatud aastate arvult on Eesti Euroopas viimaste seas. Seepärast peaks tööandjate arvates viima rahastamise üle tulemuspõhisele mudelile ja kehtestama omandivormist sõltumatu tervishoiuteenuse hankimine.

“Tervishoiusüsteemi piisavat valmisolekut ja üle-eestilist katvust (näiteks erakorraline meditsiin, sünnitusabi, intensiivravi) tuleb rahastada nagu riiklikku reservi sõltumata kasutusest. Ülejäänud teenustes peab raha järgnema patsiendile kas riigihaiglasse, kohaliku omavalitsuse haiglasse või eraarstikeskusesse. See loob konkurentsi kvaliteedi nimel,” märkisid tööandjad.

Nende sõnul ei tohi tervisekassale panna uusi kohustusi, kui puudub püsiv rahastusallikas, ning tööandja maksuvaba tervisekulu piirmäär peaks suurenema, laiendades ühtlasi maksuvabastust kõigile tervishoiuteenuste nimekirja teenustele.

Praegu tohib perearstiabi pakkuv äriühing kuuluda ainult seal töötavale perearstile, kuid see piirang tuleks tööandjate hinnangul kaotada.

Töötervishoiuarstidel peaks olema võimekus teha vajalikke uuringuid kohapeal ja suunata vajadusel patsient otse perearstile, ilma perearsti vaheastmete. Üldse peaks tervishoius rollid ümber jagama, nii et iga spetsialist saaks teha oma pädevuse piires maksimaalset ja kasutada kaugseiret ning tehisaru.

Kliimaeesmärkide seadmisel tuleb lähtuda teaduspõhisusest

Tulevikukindla majanduse peatükis toovad tööandjad välja, et Eesti peab suutma toota ühiskonna toimimiseks hädavajaliku kohapeal, väärindama oma ressursse suurema lisandväärtusega toodeteks ning olema valmis kriisideks.

Eesti ettevõtted tuleks kaasata riigikaitse võimete planeerimisse ja nõudma, et kui riik ostab välisfirmalt kaitsevarustust rohkem kui 10 miljoni euro eest, peaks tarnija tagama, et vähemalt veerand sellest summast jääks alltöövõtu või koostööna Eestisse.

Kohalikke ressursse väärindavad sektorid tuleks tööandjate soovituse kohaselt määrata strateegiliselt tähtsaks ning lihtsustada tuleks bioressursside väärindamist. Tuge vajavad ka ettevõtete ringmajanduslikud tööstusinvesteeringud.

“Uute kliimaeesmärkide seadmisel lähtume teaduspõhisusest ja põhimõtetest, mis tagavad Eesti majanduse konkurentsivõime, ettevõtete investeerimisvõimekuse ning võtavad arvesse nii strateegiliselt olulistevaldkondade kui ka tehnoloogia arenguküpsuse,” seisab tööandjate ettepanekutes.

Samuti soovivad nad, et keskkonnanõuete seadmisel ei kehtestataks karmimaid nõudeid kui Eesti ja EL-i seadusandlus ette näeb ning keskkonnalubade menetlemise protsessi lihtsustataks.

Kohalikku tööstust ja tootmist tuleks tööandjate hinnangul käsitleda riiklikult strateegiliselt olulise valdkonnana.

Teadus- ja arendustegevustes on tööandjate visioon, et Eesti majanduse tootlikkus jõuaks 2035. aastaks 110 protsendini EL-i keskmisest. Tuleks luua meetmed, mille abil Eestisse rahvusvahelisi tehnoloogiaettevõtteid ja -talente tuua. Ühtlasi peaks riik võtma selgema rolli, et uute tehnoloogiate arendamisel ja juurutamisel fookust hoida.

Vähendada tuleks ekspordiriske ja sõltuvust vähestest sihtturgudest. Selleks peaks tööandjate ettepaneku kohaselt kiirendama rahastusotsuseid, mis aitavad käendada ambitsioonikaid ekspordiprojekte.

Loe allikast edasi