Sageli eeldatakse vaikimisi, et kiire internet igas metsatalus ja külas on majandusele kasulik ning taristu pealt ei tohiks kokku hoida. Tegelikkuses võib aga internetikaablitesse investeerimisega isegi liiale minna. Uuring näitab, et kui Balti riigid oleksid oma lairiba-interneti investeeringuid ajaliselt ja ruumiliselt paremini optimeerinud, oleks piirkondlik majandus võinud kasvada veel kuni kümnendiku võrra.

Sellisele järeldusele jõudsid Eesti, Norra ja Soome teadlased, teiste seas Jaan Masso Tartu Ülikoolist. Nad analüüsisid 21 Baltikumi piirkonna majandus- ja lairibavõrgu andmeid aastatest 2005 kuni 2019, et leida matemaatiliste mudelitega üles kõige tõhusamad investeerimisstrateegiad.

Uuringust tuli välja selge riikidevaheline erinevus. Kui Läti ja Leedu maapiirkondades jäid võrguarendused optimaalsele tasemele alla ja targematest investeeringutest oleks olnud seal majanduslikult rohkem võita, siis Eesti paistis silma teistsuguse mustriga. Teadlased täheldasid eriti Põhja- ja Kesk-Eestis üleinvesteeringuid. Neis piirkondades ehitati võrke jõudsalt edasi isegi siis, kui potentsiaal selle abil majandust kasvatada oli suures osas ammendunud. See viitab, et tegevust suunasid ilmselt maaelupoliitikast lähtuvad või teenusepakkujate turundushuvid, mitte puhas majanduslik tasuvus.

Lisaks riikidevahelistele kääridele joonistus andmetest välja tugev lõhe pealinnade ja teiste piirkondade vahel. Kui Tallinna, Riia ja Vilniuse ümbruses on uute internetikaablite majanduslik potentsiaal praeguseks juba sisuliselt ammendunud, siis eeskätt Läti ja Leedu äärealadel võiks sihipärased lairibaarendused aidata piirkondlikku ebavõrdsust oluliselt leevendada.

Samas panevad teadlased otsustajatele südamele, et iga suurprojekti puhul tuleb hoolikalt kaaluda alternatiive. Alati pole kindel, et kõige paremini turgutab kohalikku majandust just lairibavõrk. Mõnel juhul lõikaks ühiskond märksa suuremat tulu, kui investeerida sama rahasumma füüsilisse taristusse või inimeste haridusse.

Nähtud mustritel on lihtne seletus. Lairibaühendusi laiendades loovutatakse sisuliselt jooksvaid vahendeid ootuses luua tulevikus laiemat majanduslikku väärtust. Kui arendus jäetakse pelgalt vaba turu hooleks, kipuvad eraettevõtted investeerima tihedalt asustatud linnadesse, jättes hõredama asustusega piirkonnad maha. Võrguarenduse pelgalt vaba turu hooleks jätmisest ei pruugi seega piisata ning abi võiks olla riiklikest toetustest.

Samas näitab Eesti kogemus, et igal sammul ja iga hinna eest maksimaalset leviala taga ajades võib jõuda punktini, kus kallis investeering ületab lõpuks majandusele tagasi toodava reaalse tulu.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Journal of Productivity Analysis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.