Hispaania More ärileht El Economista ei vali sõnu, hinnates Soome majanduse olukorda.

Leht kirjeldab Soomet kui Euroopa endist eeskujulikku õpilast, kes kasutas oma tugevat ja privilegeeritud positsiooni selleks, et euroala kriisi ajal Lõuna-Euroopa riikidele moraali lugeda.

Nüüd, ligi 15 aastat hiljem, on rollid vahetunud. „Kättemaks on roog, mida serveeritakse kõige paremini külmalt,” kirjutab El Economista.

Väljaanne tuletab lugejatele meelde 2012. aasta euroala kriisi. Peaminister Jyrki Kataineni ja rahandusminister Jutta Urpilaineni juhtimisel nõudis Soome võlgades vaevlevatelt euroala riikidelt finantsabi eest ranget eelarvedistsipliini ja tagatisi.

Soome suhtus päästepakettidesse ettevaatlikult ja nõudis Lõuna-Euroopa riikidelt kulutuste kärpimist ja avaliku sektori eelarve tasakaalustamist.

Väljaande andmetel võiksid riigid, kellele Soome varem majandusõpetust jagas, nüüd Helsingile nõu anda. Soome majandust kirjeldatakse kui näiliselt lõputusse nõiaringi sattunud riiki. Tööpuudus on üks Euroopa kõrgemaid.

Riik püüab kulutuste kärpimisega peatada võla kuhjumist. Samal ajal vähendavad tööpuudus ja aeglane majanduskasv maksutulusid ja suurendavad avaliku sektori kulutusi.

Kärped suurendavad ebakindlust, pannes leibkonnad vähendama tarbimist ja nõrgestades ettevõtete nõudlust. Ettevõtted omakorda lükkavad investeeringuid ja värbamist edasi, mis omakorda suurendab tööpuudust.

Artikkel annab üksikasjaliku ülevaate Soome majandusajaloost 21. sajandil. Majanduskasv hakkas aeglustuma juba 2010. aastate alguses, kui Nokia kaotas oma positsiooni mobiiltelefonide turul ja digitaliseerimise tõttu vähenes nõudlus paberitööstuse järele.

Samal ajal hakkas tööealine elanikkond kahanema. Maksutulud jäid maha, samal ajal kui pensionide, tervishoiu ja muude vanusega seotud kulude katteks oli vaja rohkem vahendeid.

Artiklis märgitakse, et Soome ei ole suutnud neid kaotusi kompenseerida piisavalt immigrante meelitades.

„Kuna SKP tekib töötajate töö tulemusena, on töötajate arvu vähenemine märkimisväärne probleem,” ütleb majandusprofessor Roope Uusitalo Bloombergile antud intervjuus, mida tsiteeris El Economista.

Hispaania More on valinud teistsuguse tee.

Euroopa karmistuva immigratsioonipoliitika tingimustes on riik säilitanud märkimisväärselt avatud poliitika. Riik on püüdnud meelitada ligi välismaist tööjõudu ja hõlbustada riigis juba elavate immigrantide juurdepääsu seaduslikule tööturule.

Hispaania More Panga andmetel moodustavad immigrandid olulise osa riigi majanduskasvust. Hispaanias soodustab rahvastiku kasv tarbimist, ehitust ja teenuste nõudlust.

Soomes aga kardavad kodumajapidamised töötust, täiendavaid kärpeid ja maksutõuse ning valmistuvad halvimaks, hoides raha kokku.

Väljaande andmetel ületasid Soome kodumajapidamiste kogunenud säästud eelmise 2025. aasta lõpuks 115 miljardit eurot – see on kõigi aegade kõrgeim tase ja märk sellest, et inimesed ei kuluta.

Kõrge noorte töötus heidab Soome tulevikule eriti sünge varju. Eurostati andmetel oli Soomes alla 25-aastaste seas töötuse määr juunis ligi 24 protsenti.

Teadaolevalt annavad Soome majandusraskused tunda juba heaoluühiskonna alustalades.

Väljaande El Economista andmetel kasvas kodutute arv Soomes 2025. aastal ligi kolmandiku võrra, seda eluasemetoetuste kärpimise tagajärjel. Kirikutelt abi otsivate inimeste arv suurenes 40 protsenti ning riik tegeles enam kui 600 000 soomlase võlgade sissenõudmisega.

Samal ajal püüavad mõned leibkonnad katta toidu- ja muid igapäevakulusid vaid veidi enam kui 200 euroga kuus.

Siiski ei pea Hispaania More väljaanne olukorda Soomes üdini süngeks.

Väljaanne toob esile ettevaatlikke märke majanduse stabiliseerumisest. Soome sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmisel aastal 0,8 protsenti. Pöörde toimumine on siiski aeglane ning majandusolukorra paranemine ei kõrvalda Soome struktuurseid probleeme.

Loe allikast edasi