Euroopa Komisjon on alates 2021. aastast nõudnud uute puuraukude rajamise ülemaailmset keelustamist Arktika piirkonnas. Seda vaatamata Arktika eksportijate, eelkõige Norra kriitikale, kellest on pärast Venemaaga kaubandussuhete kärpimist saanud EL-i suurim gaasi- ja suuruselt teine naftatarnija, kirjutab Politico.

Politico antud intervjuus märkis energiaminister Terje Aasland, et EL-i hoiak on otseses vastuolus liikmesriikide, näiteks Poola ja Saksamaa tegevusega, kes sõlmivad Norraga uusi lepinguid.

“Ehkki EL räägib puurimise keelustamisest, näeme hoopis teistsugust käitumist riikidelt, kellega me suhtleme,” lausus minister. Ta tõi näiteks Poola riikliku energiaettevõtte Orleni hiljutise investeeringu Norra ranniku lähedal asuvatesse avamere naftaväljadesse ning Saksamaa riikliku energiaettevõtte Uniperi 15-aastase gaasiostulepingu Norra naftahiiu Equinoriga.

“Saksamaaga suheldes näeme, et nad tahavad seda gaasi. Ja Poolaga suheldes tahavad ka nemad seda gaasi,” lisas Aasland varem samal päeval toimunud paneelarutelul.

Euroopa Komisjon ei hangi ise energiakandjaid, kuid saab reguleerida impordi päritolu. Aaslandi sõnul tekitab see aga killustatust, kuna liikmesriigid lähtuvad erinevatest strateegiatest ja prioriteetidest, mis toob kaasa segase poliitikakujundamise.

“Euroopa probleem seisneb 27 erinevas energiaturus,” nentis ta. “Need ei suhtle omavahel. Euroopa Komisjonis toodetakse ilusaid pabereid. Kui aga rääkida realistlikust lähenemisest ja arutada tuleviku energiakursse, on laual 27 erinevat strateegiat, ja see on probleem.”

Ministri sõnul liiguvad investeeringud praegu USA-sse ja Aasiasse. “Mis toetab Euroopat? Mitte miski,” lisas ta.

Aaslandi kommentaarid peegeldavad ka Norras valitsevat ebakindlust. Riik soovib laiendada ja tõhustada puurimistegevust, et aeglustada juba pikalt prognoositud tootmise langust, mis võib kaasa tuua mahtude märkimisväärse vähenemise.

Norra avameredirektoraadi peadirektor Torgeir Stordal märkis esmaspäevasel paneelarutelul, et isegi parima stsenaariumi korral väheneb Norra naftatootmine 2026. aasta umbes 230 miljonilt standardkuupmeetrilt naftaekvivalendilt (Sm³) 2050. aastaks umbes 150 miljoni standardkuupmeetrini. Halvimal juhul võib see langeda 30 miljoni standardkuupmeetrini. Ta lisas, et ka parima stsenaariumi saavutamine on kulukas.

Stavangeri konverentsil rõhutasid Norra ametnikud ja ettevõtete juhid vajadust täiendavate uuringute ja uute tehnoloogiate järele, et vähenevaid varusid paremini ära kasutada. Nad väitsid, et Norra naftasektor on EL-i energiajulgeoleku jaoks ülioluline.

Suuri lootusi pannakse Barentsi merele – Norrast põhjas asuvale ääremerele –, kus tehakse üha enam uuringuid. Aasland ütles Politicole, et see meri on Euroopa tulevase energiajulgeoleku jaoks oluline piirkond, ja kutsus Euroopa ametnikke üles regiooni külastama, et “kohapealse olukorraga tutvuda.”

“Kui avalikkus pöördub [rohe]poliitika vastu, võib see rõhutada vajadust investeerida kindlatesse töökohtadesse, arenevatesse tööstustesse ja ettevõtlusesse,” lausus Aasland varasemas arutelus.

Keskkonnakaitsjad on aga hoiatanud, et piirkonnas puurimistegevuse laiendamine kätkeb endas naftareostuse ning haavatava mereelustiku kahjustamise ohtu.