Reutersi teatel suri täna kolmapäeval 26. augistil Hollandis üks inimene Lääne-Niiluse viirusesse.
Esimene Lääne-Niiluse viiruse nakkusjuhtum alates 2020. aastast tuvastati Hollandis eelmisel nädalal. Teadaolevalt on riigis kokku kolm nakkusjuhtumit.
Riigi terviseameti andmetel nakatus surnud inimene viirusesse Hollandis. Ametkond ei ole kinnitanud, kas kolmapäeval viiruse tagajärjel surnud isik kuulus varem tuvastatud nakatunute hulka.
Viirus levib peamiselt sääsehammustuste kaudu. Haiguse vastu puudub vaktsiin.
Kõige sagedasemad sümptomid on palavik, peavalu ja lihasvalu. Mõnel inimesel esineb seljavalu, silmavalu, kurguvalu, kõhulahtisust või oksendamist.
Siiski kulgeb nakkus enamasti ilma sümptomiteta. Soome terviseinfo teenuse Terveyskirjasto andmetel haigestub vaid üks neljast nakatunust. Sümptomid ilmnevad tavaliselt 2–14 päeva pärast nakatumist.
Haigus taandub mõne päeva või nädalaga, kuid võib jätta pikaajalisi vaevusi nagu väsimus, mäluhäired, peavalud ja tasakaaluhäired.
Ligikaudu ühel kahesajast nakatunust tekib meningiit või entsefaliit – need tüsistused on sagedasemad eakatel. Umbes iga kümnes entsefaliiti haigestunu sureb sellesse haigusse. Võib esineda ka muid tõsiseid tüsistusi.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on märkinud, et soojemad temperatuurid annavad sääskedele rohkem aega ja laiema levikuala Lääne-Niiluse viiruse levitamiseks Euroopas.
Sel suvel on nakatumiste arv kasvanud, eriti Kreekas ja Itaalias.
Juulis kuulutati Hispaanias Costa del Soli piirkonnas välja ohutase seoses Lääne-Niiluse viiruse levikuga. Ametivõimud hoiatavad, et sääskede kaudu levivat viirust on tuvastatud muu hulgas Fuengirola piirkonnas, mis on soomlaste seas populaarne sihtkoht. Viirust on leitud ka Las Lagunase kuurordis ja Bollullos de la Mitacióni külas.
