Briti peaministrit Andy Burnhamit on hoiatatud, et Suurbritanniat ähvardab Venemaa vastusamm Ukraina toetamise tõttu.
Julgeolekueksperdid on soovitanud peaministril valmistuda Vladimir Putini „otseseks vastuseks”. Allikate sõnul kavatseb Kreml rünnata Ühendkuningriiki, olles valesti hinnanud Burnhami pühendumust Kiievile.
Putinile oli antud teada, et uus valitsusjuht on „leebem kui [Keir] Starmer”.
Ent Venemaa presidendi lootused purunesid peaministri viimaste nädalate sammude tõttu, millega tugevdati Ühendkuningriigi ja Ukraina sõjalist liitu, jagades Moskva vaenlasega raketitehnoloogia kavandeid ja lahinguväljal kasutatavat tehisintellekti.
Arvatakse, et Putinile avaldatakse ka Venemaa-siseselt survet astuda vastu Suurbritannia kasvavale sekkumisele sellesse konflikti.
Peaministrini jõudis see murettekitav teade ajal, mil USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht tegi eile erakorralise visiidi Moskvasse.
Teadaolevalt hoiatas luurejuht John Ratcliffe Kremlit, et nad ei laiendaks Ukraina konflikti – olgu selleks siis tuumarelva kasutamine või rünnak Kiievi lääneriikidest liitlaste vastu.
See tungiv hoiatus – „lihtsalt ärge tehke seda” – tugines USA luureandmetele, mille kohaselt on Venemaa valmis tegutsema viivitamatult ja jõuliselt pärast seda, kui nende sõjaline kampaania lahinguväljal taas takerdus.
Ühendkuningriigi julgeolekujuhid olid eilse teisipäeva 25. augusti õhtul valmis Kremli rünnakuks Suurbritannia vastu – kas siis suunatuna Burnhami vastu või sihiga rünnata kaitseobjekte.
Kõrge allikas ütles ajalehele Daily Mail: „Küsimus on selles: kui kaua me veel karu torgime, enne kui ta hammustab?”
„Rünnak Ühendkuningriigi kaitse- ja julgeolekutaristu vastu on vältimatu, arvestades meie silmapaistvat toetust Ukrainale.
Meie ja prantslased oleme selles küsimuses esirinnas ning Burnhami visiit Kiievisse ja tema resoluutne hoiak ei ole Kremlis märkamata jäänud.
Moskvas valitses teatav optimism, et ta suhtub Ukraina küsimusse leebemalt kui Starmer.
See lootus ei täitunud. Venemaa soovib anda märku pigem tegude kui sõnadega. See võib olla droonirünnak või süütamine. Riigis tegutsevad Venemaa rakukesed, mis võiksid kumbagi neist läbi viia.”
Allikas lisas: „Venemaa paneb meie julgeolekutaristu proovile iga päev… Midagi suuremat on vaid aja küsimus. Venemaa peab vaid hoiduma tasemest, mis kutsuks esile NATO sõjalise vastuse.”
Teiste allikate sõnul tõlgendati Venemaa ootamatut otsust kutsuda tagasi oma suursaadik Londonis märgina sellest, et „midagi suurt on toimumas”.
Suurbritannia suuremad relvatootjad tugevdavad oma füüsilist turvalisust ja võtavad kasutusele meetmeid küberrünnakute tõrjumiseks.
Üks Kremli nõunik vihjas jultunult, et Ukraina jaoks droone tootvad tehased võivad sattuda „tundmatute jõudude” rünnaku alla.
Venemaa endine välisministri asetäitja Andrei Fjodorov ütles, et ei saa sajaprotsendiliselt välistada võimalust „poolsõjaliseks” tegevuseks Suurbritannia vastu pärast Burnhami esmaspäevast visiiti Kiievisse.
Selle visiidi käigus – mis oli peaministri esimene välisreis pärast ametisse asumist – kinnitas Ühendkuningriik taas oma vankumatut toetust Ukrainale, Ukraina omakorda andis üle andmeid lahinguvälja kohta – mida ametnikud on nimetanud tõeliseks „kullakaevanduseks” –, et aidata tugevdada Briti julgeolekut.
Fjodorov ütles, et varem või hiljem võib Venemaa poolt Ühendkuningriigi suunal järgneda lisaks sõnalisele reaktsioonile ka mingi nähtav vastusamm.
Kui paluti täpsustada, milline see välja võiks näha, ütles ta: „See võib olla niinimetatud tehniline reaktsioon, võib-olla mingi häkkerite rünnak tundmatust allikast.
Võib tulla mitmesuguseid poliitilisi samme ja ma ei saa sajaprotsendiliselt välistada, et võib aset leida mingi poolsõjaline [tegevus].”
Kui temalt nõuti „poolsõjalise” mõiste täpsustamist, ütles ta BBC saatele „Newsnight”: „Näiteks võib midagi juhtuda ettevõtete või tehastega, mis toodavad Ukrainale droone.”
Küsimuse peale, kas see tähendab sõjalist rünnakut Suurbritannias asuvate tehaste vastu, vastas Kremli nõunik: „Neid võidakse rünnata – mitte Venemaa, vaid… tundmatute allikate poolt.”
Hiljuti on paljastatud Suurbritannia energiainfrastruktuuri haavatavus Venemaa, Iraani või Hiina võrgurünnakute suhtes.
Eelmisel kuul suleti neljaks päevaks hüdroelektrijaam pärast seda, kui Iraani häkkerid seda ründasid.
Venemaa on viimastel kuudel muutunud jultunumaks, tema reaktiivlennukid lendavad Musta mere kohal Briti sõjalennukite lähedal.
Aprillis lendas Vene Su-35 hävitaja RAF Rivet Jointi luurelennukist 6 meetri kaugusele. Briti kaitseministeerium mõistis teo hukka kui „ohtliku ja vastuvõetamatu”.
Juunis astusid Suurbritannia väed esimest korda Venemaa varilaevastiku laeva pardale. Kuningliku merejalaväe komandod maandusid La Manche’i väinas naftatankerile Smyrtos, mis oli Venemaa sõjarinnale suur hoop.
