Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Putinit teavitati Ratcliffe’i kõneluste tulemustest, vahendas Reuters.

Visiit toimus ajal, mil sõda Ukrainas eskaleerub ning USA ja Iraani püüdlused sõlmida püsiv rahulepe on takerdunud.

Peskov keeldus aga avaldamast, mida arutati, ega jaganud muid üksikasju.

“Saan öelda vaid seda, et julgeolekuteenistuste kaudu toimusid kontaktid. Saan kinnitada, et Venemaa presidendiga kohtumisi ei toimunud. Loomulikult teavitatakse president Putinit kõigest viivitamata,” ütles Peskov.

Küsimusele, kas nii kõrgete USA ametnike visiidid võiksid aidata parandada USA ja Venemaa suhete rasket olukorda, vastas Peskov, et kahe riigi luureagentuuride vahelised kontaktid on positiivsed.

“Need kontaktid jätkuvad sageli isegi kahepoolsete suhete kõige keerulisematel aegadel. Muide, meie president on sellest ka rääkinud. Praegu on aga liiga vara öelda, mil määral aitab see kokkuvõttes tuua kahepoolsed suhted välja praegusest sügavast kriisist,” lausus pressiesindaja.

WSJ: USA ja Venemaa on säilitanud Ukraina ja Iraani sõdade ajal töised suhted

USA President Donald Trump võõrustas Putinit Alaskal toimunud Ukraina-teemalisel tippkohtumisel ning Trumpi valitsus tagas kolme Venemaa käes olnud pantvangi vabastamise, kirjutab The Wall Street Journal.

Eelmise USA presidendi Joe Bideni ametiajal külastas toonane CIA direktor ja endine suursaadik Venemaal William Burns 2021. aasta novembris vähemalt korra Moskvat. Burns hoiatas Putinit Ukrainasse sissetungimise eest, tuginedes USA luureandmetele ulatusliku rünnaku plaanide kohta. Venemaa tungis sellele vaatamata Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Trumpi üks lähimaid nõunikke Ratcliffe on seni viimane Moskvas käinud USA ametnik. Tema visiidile eelnesid Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi mitu visiiti. Ühel Moskva-visiidil ja kohtumisel Putiniga saatsid Witkoffi ka Trumpi väimees Jared Kushner ja ametnik Josh Gruenbaum.

Veidi pärast Trumpi ametisseastumist, 2025. aasta märtsis pidasid Ratcliffe ja Venemaa välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin esimese telefonivestluse, kus arutati “koostööküsimusi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades”. Samuti lubati hoida regulaarselt ühendust, et säilitada riikides stabiilsus ning vähendada omavahelist vastasseisu.

Kreml peab Venemaa ja USA luureteenistuste suhtlust tähtsaks, ehkki poliitilised sidemed on Ukrainasse sissetungi, USA Kiievi-toetuse ja Venemaale kehtestatud järjestikuste sanktsioonide tõttu suures osas katkenud.

“USA on toetanud Ukrainat sõja algusest peale ja meie riigi seisukohalt on tegemist vastasega. Samas saavad luureasutuste kolleegid arutada paljusid teemasid poliitikutest märksa vabamalt,” sõnas Moskvas tegutseva luuremõttekoja Laboratory Intelligence Express peadirektor Rustam Tšurjakov.

“Venemaa ja USA vahel on kuhjunud palju küsimusi – lisaks Ukrainale ka Ladina-Ameerika, Iraani ja Hiina teemad,” märkis Tšurjakov.