Mõiste “antropomeetria” pärineb kreeka keelest ja tähendab inimese mõõtmist. Antropomeetria aitab mõista, milliste mõõtude ja kehakujuga kandjatele tuleb rõivaid kavandada.
Kui näiteks päästja püksid on liiga kitsad, piiravad need puusa liikumist ja muudavad lihaste aktiivsust. See võib põhjustada kiiremat väsimist ja isegi seljavalu1. Veelgi kriitilisem on aga termiline koormus, sest liiga kitsas riietus ei lase kehal soojust hajutada, mis võib ekstreemsetes oludes põhjustada eluohtlikku kuumusstressi.
Vale suurus mõjutab ka varustuse kulukust. Kui vormirõivad tellitakse vales suuruses, võivad need jääda lattu seisma, sest neile ei leita sobivat kandjat. Probleem tekib ka siis, kui vale suurusega rõivad võetakse siiski kasutusele – selline rõivas võib piirata kandja liikumist ega pruugi tagada talle vajalikku kaitset2.
Kuigi rõivaste suurusnumbrid näivad esmapilgul üheselt mõistetavad, näitab tegelik praktika vastupidist. Põhjus peitub selles, et rõivaste suurusnumbrite süsteem põhineb standarditel, mis määravad küll kehamõõtude süsteemi ja märgistamise loogika, kuid ei määra üht kohustuslikku valmisrõivaste suuruste tabelit. Seetõttu võivad sama suurustähisega rõivaste mõõtmed tootjati erineda.
Tavatarbijatele mõeldud rõivaste suurused (S–L) ei anna professionaalsete kaitserõivaste puhul piisavalt täpset infot kandja figuurimõõtude (näiteks vöö- ja puusaümbermõõt) kohta. Kaitserõivaste puhul muudab sobiva suuruse leidmise veel keerulisemaks asjaolu, et erirõivas ei ole peaaegu kunagi üksikese, vaid osa süsteemist, mis eeldab kihilist riietumist – alussärgist kuni pealmise kaitserõivani.
Rõivakihtide omavaheline sobitamine muudab sobiva suuruse leidmise veelgi keerulisemaks. Liigne materjal ja liiga suur avarus kihtide vahel takistavad kandja liikumist, tekitades tugevat ebamugavus- ja poomistunnet, eriti kaenlaavades ja õlapiirkonnas. Sel põhjusel on kaitserõivaste puhul oluline kasutada numbrilisi suurusnäitajaid, mis annavad kandjale üheselt mõistetavat teavet tema figuurimõõtude ja sobiva suuruse kohta3.
Õige suuruse määramisel on peamised lähtekohad inimese pikkus ja rinnaümbermõõt, kuid ainult neist mõõtudest ei piisa. Inimesed erinevad kehaehituse, proportsioonide ja figuuri mõõtude poolest ning rõiva sobivust mõjutavad ka selle konstruktsioon, materjal, liibuvusaste ja otstarve. Erirõiva arendamine on pikk protsess, mille käigus tuleb rõivaid katsetada reaalsetes tingimustes ja erineva kehatüübiga kandjate seljas.
Konkreetse inimese mõõtude järgi valmistatakse vormirõivaid rätsepatööna, näiteks pidulike paraadvormide puhul. Igapäevases kasutuses olevate vormirõivaste puhul on selline lahendus aga liiga ajamahukas ja kallis, mistõttu kasutatakse suurusnumbrite järgi toodetud rõivaid, mida saab vajadusel kandja figuuri järgi kohendada.
Mõõdulindist 3D-skännerini
Traditsiooniline mõõdulint on endiselt asendamatu, kuid tänapäeval täiendavad seda ka uued digitaalsed mõõtmislahendused. Tallinna Tehnikakõrgkooli antropomeetria laboris kasutatame mõõtmiseks Humanetics 3D-kehaskännerit, mis loob inimesest täpse “digitaalse kaksiku” 4.
Meie uuringud näitavad, et kehaskänneri mõõtmistulemuste hälve on võrreldes eksperdi tehtud käsitsi mõõtmistega vaid 2,29%. See mõõtmistäpsus on märksa parem kui populaarsust koguvatel mobiilirakendustel (näiteks Abody.ai), mille viga on oluliselt suurem ning mis on tundlikumad näiteks ümbritsevate varjude ja kandja aluspesu suhtes2.
Seisvas asendis võetud mõõdud on aga alles esimene samm. Päriselus on inimene pidevas liikumises ning koos liikumisega muutuvad ka kehamõõtmed. Seetõttu tuleb rõivaste kavandamisel arvestada, kuidas keha erinevate liigutuste ajal muutub ja kuidas see mõjutab rõiva istuvust ja toimivust. Just seda uurib dünaamiline antropomeetria.
Sama põhimõte kehtib ka tippspordis, kus rõivaste lõige on kavandatud toetama kindlaid liikumismustreid ja vähendama lihaste väsimist. Ka kaitserõivaste puhul peab lõige arvestama töö iseloomu ja kandja liikumisega. Näiteks võib tavapärane T-särk käsi üles tõstes paljastada kõhu või selja, kuid kaitserõivas peab säilitama keha katvuse ka selliste liigutuste ajal1.
Lisaks liikumisele tuleb kaitserõivaste kavandamisel arvestada ka kandjate kehaliste erinevustega. Paljude kaitserõivaste puhul on ajalooliselt lähtutud eelkõige meeste figuurist, mistõttu ei pruugi sellised mudelid naistele pakkuda vajalikku kaitset ja mugavust. Eestis kasutatakse mitmes riigiasutuses juba naistele ja meestele suunatud välivorme, kuid eraldi lõike vajadus sõltub ka rõiva otstarbest. Piduliku vormi puhul on oluline, et rõivas istuks figuurile laitmatult, samas kui välivormi puhul on esmatähtis piisav liikumisvabadus ja mugavus.
Seda, kui oluline on arvestada erinevate kehatüüpidega, näitab ilmekalt ka NASA näide. 2019. aastal tuli esimese kavandatud ainult naistest koosnenud kosmosekäigu puhul muuta meeskonna koosseisu, sest rahvusvahelises kosmosejaamas oli kosmosekäiguks ette valmistatud keskmise suurusega skafandri ülaosa ainult ühele astronaudile 5. Juhtum näitas, et ka väga kõrgtehnoloogilise kaitserõiva puhul võib sobiva suuruse puudumine saada tööülesande täitmisel takistuseks.
Rohkem kui lihtsalt õige suurus
Antropomeetria teadmised ei jää Tallinna Tehnikakõrgkoolis üksnes mõõtmiste tasemele, vaid neid rakendatakse ka kaitserõivaste arendamisel ja testimisel. Näiteks arendas kõrgkool 2013. aastal päästeametile tulekustutusrõivad, mis olid kasutuses ligikaudu kümme aastat. Koostöös päästjatega töötati välja rõivaste lõikelahendus ja disain ning koostati riigihankeks vajalik tehniline kirjeldus.
Tehnikakõrgkool on osalenud ka politsei- ja piirivalveameti välivormi arendamisel, aidates välja töötada rõivaste tehnilisi lahendusi ning kooskõlastada nende konstruktsiooni ja disaini3. Vanglateenistuse välivormi arendamisel hõlmas kooli töö tootearendust, näidiste valmistamist ning riigihankeks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni koostamist.
Praegu teeb kõrgkool tihedat koostööd Eesti kaitseväega, mille raames arendatakse ja testitakse uusi lahendusi.
Need projektid näitavad, kuidas antropomeetrilisi teadmisi saab kasutada kaitserõivaste arendamise eri etappides – alates mõõtude ja lõike sobitamisest kuni rõivaste katsetamise ja kasutuselevõtuni. Nii saab rõivas toetada kandjat tema töös, selle asemel et muutuda ise töö takistuseks.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimub 2027. aasta kevadel rahvusvaheline kaitserõivastuse konverents ECPC2027, mis toob kokku teadlased, tootjad, testimisspetsialistid ja lõppkasutajad nii Euroopast kui ka mujalt maailmast. Konverents keskendub kaitsetekstiilide tulevikule, nutikatele isikukaitselahendustele, töövõimele ja vastupidavusele ning kestlikele kaitsesüsteemidele.
1. Vilba, G. (2021). Päästjate eririietuse antropomeetrilise meetodi väljatöötamine. Lõputöö.
2. Traumann, A., Kivistik, J., Peets, T. (2021). Comparing and Analysing Contact and Non-Contact Methods of Anthropometric Data Collection. Teadusartikkel.
3. Kuusk, M. (2017). Politsei- ja Piirivalveameti tellimus: rõivavarustuse tehniliste kirjelduste koostamine ja tootmisfailide vastavusse viimine tehnilise kirjeldusega. Uurimistöö.
4. Traumann, A., Peets, T., Kuusk, M. (2026). Integrating Advanced Anthropometry and Fabric Physics for a Digital Twin Framework in Garment Production. 3DBODY.TECH konverentsi abstrakt.
5. Schhwartz, M.S. (2019). NASA Scraps First All-Female Spacewalk For Want Of A Medium-Size Spacesuit. https://www.npr.org/2019/03/26/706779637/nasa-scraps-first-all-female-spacewalk-for-want-of-a-medium-sized-spacesuit
