Soome teadlaste hiljutises raportis kirjeldatakse Soome jaoks murettekitavat stsenaariumi, mille kohaselt võib Venemaa alustada Euroopas ulatuslikku sõda NATO vastu ja rünnata ühtlasi Soomet.
Sellele olukorrale eelneksid Venemaa kuulutatud võit Ukraina sõjas ning USA juhtpositsiooni nõrgenemine suurriikide seas Hiina esiletõusu tõttu. Samal ajal haarab Hiina kontrolli Taiwani üle ja laiendab oma sõjalist kohalolekut kogu maailmas, vahendab Iltalehti.
Selles stsenaariumis püüab USA Hiina mõju kasvades sõlmida Pekingiga mitmesuguseid kokkuleppeid, taandudes samal ajal Euroopa kaitsmisest – välja arvatud tuumaheidutuse osas. Raportis kirjeldatakse, kuidas Venemaa kasutab seda olukorda ära oma mõjusfääri laiendamiseks Euroopas. Selle käigus esitab Venemaa Soomele ja Balti riikidele nõudmisi julgeolekugarantiide osas, mille eesmärk on kindlustada riigi loodetiib.
Soome aga keeldub Venemaaga selliste garantiide üle läbirääkimisi pidamast. Oma strateegiliste huvide kaitsmiseks Koola poolsaarel alustab Venemaa pealetungi Põhja-Soomele, eesmärgiga liikuda kiiresti läbi Soome ja Rootsi Norra ranniku sadamate suunas.
Ka Balti riigid lükkavad ultimaatumi tagasi, mis ajendab Venemaad neid ründama, seades peamiseks sihtmärgiks Soome lahe ranniku.
Sündmuste käik, mis viib nende Venemaa rünnakuteni, moodustab ühe peamistest stsenaariumidest hiljutises uuringus pealkirjaga „Sota Euroopassa” (Sõda Euroopas). Teise peamise stsenaariumi pealkiri on „ Epävarmuus jatkuu” (Ebakindlus jätkub). See ei hõlma otsest sõjategevust, kuid hinnanguliselt intensiivistab Venemaa oluliselt oma hübriidtegevust, jäädes allapoole sõjalise konflikti läve. Sellest tulenevalt on sõjaoht suurenenud ka selles stsenaariumis. Selles alternatiivis säilitab USA oma positsiooni juhtiva suurriigina, kuid on Hiina tõttu nihutanud oma strateegilise fookuse Vaikse ja India ookeani piirkonda.
Uuring „ Suomen toimintaympäristö 2040” (Soome tegevuskeskkond 2040) – mille koostas major Antti Pihlajamaa juhitud uurimisrühm Soome kaitseväe uuringukeskusele – hindab Soome julgeolekukeskkonda aastal 2040. Teadlaste hinnangul on Venemaa selleks ajaks tõenäoliselt veelgi vaenulikum ning suurendab oma sõjalist võimekust Soome vahetus läheduses. Selle tagajärjel kasvavad sõjalised pinged järk-järgult.
Soome kaitseväe uuringukeskuse andmetel tuvastati värskes uuringus viis peamist muutuste tegurit, mis kujundavad Soome tegevuskeskkonda. Nendeks on suurvõimude rivaalitsemine, julgeolekukeskkonnast tulenevad ohud, Soome liitlassuhted, sõjapidamine ja kaitsevõimekus ning ühiskond ja riigikaitse tervikuna. Nende tegurite põhjal töötati välja peamised stsenaariumid.
Stsenaarium „Sõda Euroopas” kirjeldab, kuidas Vene väed ohustavad pealinna Tallinna pärast Narva linna vallutamist Eesti idapiiril. Samaaegselt püüab Venemaa piirata NATO tegevusvabadust Põhja-Euroopas, rünnates Poolat Kaliningradist lõuna pool ning isoleerides Soome ja Balti riigid kaugmaarelvade löökide abil.
Venemaa koondab teistest sõjaväeringkondadest vägesid Läänemere piirkonnas toimuvateks lahingutegevusteks, et tagada rünnaku jätkusuutlikkus. Rünnak tugineb ulatuslikule kineetilisele ehk füüsilisele mõjule, mida toetab piiratud arv kõrgtehnoloogilisi võimeid.
„Venemaa valmistub vajaduse korral oma eesmärkide saavutamiseks kurnamissõjas ja ähvardab tuumarelvade kasutamisega,” seisab stsenaariumis.
Ohtlikuma stsenaariumi puhul uurisid teadlased ka seda, kuidas Venemaa võiks ära kasutada USA vägede lahkumist Euroopast. Selles alternatiivses stsenaariumis on Venemaa okupeerinud Leedu ja Poola piiril asuva Suwałki koridori. Okupatsioonis osalevad ka Valgevene relvajõud, kuna Venemaa on selle riigi annekteerinud. Hiina toetusel on Venemaa haaranud kontrolli ka Svalbardi üle, kust ta ohustab liikumisvabadust Põhja-Atlandil.
Suwałki koridori okupeerimise tagajärjel on NATO aktiveerinud 5. artikli. Selle tulemusena on alanud sõjalise liidu kaitseplaanide elluviimine, ehkki protsessis esineb viivitusi.
Stsenaariumi kohaselt on NATO võimekus pidada ulatuslikku kurnamissõda ebapiisav, seda nii varasematel aastakümnetel tehtud kärbete kui ka Euroopa kaitsetööstuse piiratud suutlikkuse tõttu. Kuna Venemaa okupeerib Suwałki koridori, on NATO-l raskusi ka vägede koondamisega üle Läänemere, et toetada Balti riike.
Pärast Suwałki koridori okupeerimist mõistab EL Venemaa tegevuse teravalt hukka ja kutsub liikmesriike üles näitama üles toetust Poolale ja Leedule. Stsenaarium hõlmab ka arutelusid abi andmise ja koordineerimise üle kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete alusel.
Lähtuvalt oma liitlaskohustustest valmistub ka Soome toetama NATO operatsioone mujal Euroopas, kaitstes samal ajal koos liitlastega oma territooriumi. Julgeolekuolukorra halvenedes on Soome elanikkonna teatud rühmade seas ilmnenud erinevusi valmisolekus riiki kaitsta. Siiski on enamik elanikkonnast endiselt valmis riiki relva jõul kaitsma.
Related Posts
