
Eesti seakasvatajad ootavad riigilt toetust madala lihahinnaga toimetulemiseks, kas otsetoetuse või investeeringutoetustena. Teisipäeval regionaalministeeriumis toimunud kohtumisel nad aga suuri lubadusi ei kuulnud.
Euroopas on sealiha ülepakkumine. Sigade Aafrika katku tõttu on palju eksporditurge suletud ja liha tootvate suurriikide nagu Saksamaa, Hollandi või Hispaania
More toodang jääb nüüd siia. Seetõttu on tekkinud anomaalia, kus turuhind on odavam kui selle tootmine. Kui Euroopas on turuhind kilogrammi kohta 1,60 eurot, siis Eesti tootjatele läheb tootmine maksma 1,80 või isegi 1,90 eurot.
“Meil on heaolutootmised ja meie sead kasvavad põhu peal. Töötame suuremas mehitatuses, tegeleme ka põhuga ja erinevate lisategevustega, et seda heaolu tagada. Nii et kui suurtootjatel on keeruline, siis need väiksed, kes siin oma vahenditega peavad neid tegevusi tegema, kindlasti on raskes olukorras,” ütles Vasula Farmide juht, sügavallapanu seakasvatajate seltsingu liige Made-Britta Eensalu.
Seakasvatajad rõhutavad, et seakasvatuse tähtsus ei lõpe söögilaual.
“Suudaksime toota praktiliselt terve Saaremaa praeguse gaasivajaduse seakasvatuse jäätmetest. Seakasvatuse strateegiline tähtsus ei ole mitte ainult toidu tootmine ja toidujulgeolek, vaid on ka energeetiline julgeolek ja ka taimekasvatuse vaatest väetise tootmise tähtsus,” ütles Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni keskkonnaekspert Lauri Jasmin.
Nii suur- kui väiketootjate esindajad taotlesid teisipäeval ministeeriumis seakasvatajatele erakorralist toetust ja riigiabi.
“Meie näeme seda, et me peame tootmise viima efektiivsemaks, aga seda kindlasti ei saa teha ilma investeeringuteta. Riik peab siin panustama, kas abiga või läbi mingisuguste meetmete,” ütles Ühinenud Seafarmide juhatuse liige Valmar Haava.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel ütles, et ühte meedet saab tõhustada küll.
“Ühises põllumajanduspoliitikas on seakasvatajatele üks meede, mida me saame mõnevõrra tõsta, et kompenseerida võimalikke kahjusid, mis sektoril on. Ja teises vaates meil on võimalik kirjutada Euroopa Komisjonile kiri ja suhelda lähiriikidega, kellel on sama mure, et saaks olukorrale leevendust ja kindlasti plaanime koos seakasvatussektoriga kirjutada kirja komisjonile,” ütles Pärtel.
Seakasvatajate sõnul tähendab see, et abi jõuaks tootjateni mitte enne järgmist aastat.
“Ma räägin pigem väikeste seakasvatajate nimel. Ma arvan, et tõehetk paljude jaoks tuleb aasta lõpus. Kui turuolukord ei muutu, meie, kes me töötame terves väärtusahelas, meil on manööverdamisruumi rohkem. Aga ma arvan, et turult ära langejate infot hakkab siin novembri lõpus, detsembris kindlasti tulema, kui hind ei tõuse,” ütles Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann.
Dreimann arvab, et piisaks kasvõi sellest, kui riik aitaks katta tootmise ja müügi hinnavahe selle perioodi jooksul, kuni see anomaalia veel kestab. Sellist lubadust nad teisipäeval paraku ei saanud.