Suvekuud on Peaasi.ee nõustajatele üsna rahulikud, kuna paljude noorte jaoks toob kooliaasta lõpp ja suvevaheaeg muredele leevendust – kohustused on pausil ja on aega puhata. Suvel saavad noored pikalt magada, liikuda vabas õhus, süüa värsket toitu, on aega kohtuda toredate inimestega ning tegeleda meelepäraste tegevustega. Noorte pöördumised vaimse tervise nõustamisele kasvavad märkimisväärselt oktoobris-novembris.

Nõustamisele pöördub 16-aastane noor. Nõustamisele soovitas tulla ema, kuna noore käitumine on muutunud. Ta on hakanud kergemini ärrituma, paugutab kodus uksi, oma muredest pereliikmetele ei räägi. Nõustamisel tunnistab noor, et ka suhted sõpradega on halvenenud, kuna tal on sageli paha tuju ja ta ei kannata, et sõpradel läheb koolis palju paremini, kuigi varem olid nad samal tasemel. Hinded on halvenenud, sageli saab kolmesid, kuigi pingutab, et saada paremaid tulemusi.

Viimastel nädalatel on ta koolist koju minnes mõnikord nutnud, kuna „mitte miski ei suju“. Umbes kuu aega pole noor enam käinud trennis, kus varem väga meeldis, sest ei jaksa ning kogu aeg on mõte, et peab hoopis kodus õppima. Kodus jääb ta tundideks telefoni, kuna kooliasjadega tegelema hakkamine tekitab halva tunde. Lähemal uurimisel selgub, et viimased 2 kuud on noor koolipäevadel maganud enamasti 4-5 tundi, kuna õppima asub alles 22-23 paiku ning lõpetab enamasti 2-3 ajal öösel.

Hommikuti magab viimase minutini, hommikusööki ei söö, koolilõunat enamasti ka mitte, sest „see ei maitse“, esimene söögikord on sageli kodus 16-17 ajal. Noor on pärast suvevaheaega eemaldunud sõpradest, kellega varem koos aega veetis. Praegu on ta nädalavahetustel kodus, enamasti üksi oma toas. Sageli muretseb oma hakkama saamise pärast ja vaatab telefonist videoid, võrdleb end teistega, kel näib minevat palju paremini. Noor tahab, et tal oleks rohkem energiat, et koolis läheks paremini ja et ta saaks sõpradega rohkem aega veeta, kuid ei tea, kust alustada.

Eelkirjeldatu on küll välja mõeldud kliendi mure, kuid selles on mitmete päris noorte lugusid, mille sarnaseid kohtame sügis-talvisel perioodil üsna sageli. Praegu, suve lõpus, on paras aeg mõelda, kuidas sellist stsenaariumit ennetada.

Kõiki muresid ja probleeme ei saa vältida, küll aga on võimalik juba ette läbi mõelda, kuidas ennast elustiili valikutega toetada. Kui suvel on noored sageli poole ööni ärkvel ja seejärel põõnavad lõunani, siis kooli ajal tuleb teadlikult oma harjumusi muuta, et mitte jääda unevõlga. Sageli tähendab see ka läbi mõtlemist, millal siis seda „oma aega“ võtta, sest kui jäävad ainult kohustused ja pole enam ruumi endale meeldivate tegevuste jaoks, viib see varem või hiljem vaimse heaolu tasakaalu paigast.