Psilotsübiin on psühhedeelne aine, mille võimalikku kasutust uuritakse muu hulgas depressiooni, ärevuse ja sõltuvuste ravis. Et mõista, kuidas see aine inimese enesetunnet ja tajusid muudab, püüavad teadlased üha täpsemalt selgeks teha, mis toimub ajus selle mõju all. Seni on sageli arvatud, et psilotsübiin muudab ajutegevuse lihtsalt kaootilisemaks. Värske uuring toob aga ilmsiks varjatud korra: aju hakkab selgemalt peegeldama seda, mida inimene parasjagu teeb ja kogeb.

Sellele järeldusele jõudis rahvusvaheline teadlasrühm, mida juhtisid Austraalia Monashi ülikooli uurijad. Katses osales 62 täiskasvanut, kellel polnud varem psühhedeelikumidega kogemusi. Teadlased uurisid osalejate aju magnetresonantstomograafia ja EEG abil nii enne psilotsübiini manustamist kui ka aine mõju ajal. Katsealused puhkasid, mediteerisid, kuulasid muusikat ja vaatasid filmi.

Psilotsübiini toimel muutusid aju tavapärased võrgustikud üksteisest vähem eraldatuks. Suletud silmadega vähenes näiteks nägemisega seotud ajupiirkondade ühendatus ülejäänud ajuga paiguti kuni 39 protsenti. Samal ajal kasvas kõrgema mõtlemisega seotud piirkondades ühendatus kuni 72 protsenti.

Kõige huvitavam pilt avanes siis, kui teadlased lasid masinõppel jälgida, kuidas aju aktiivsus mõõtmise jooksul ajas muutus. Psilotsübiini toimel muutusid aju tavapäraste võrgustike piirid hägusamaks, kuid samal ajal eristus ajutegevus üha selgemalt selle järgi, mida inimene parajasti tegi – näiteks kas puhkas või vaatas filmi. 

Seos oli kõige tugevam inimestel, kes tajusid enda ja ümbritseva maailma vahelise piiri hajumist meeldivana. Ärevuse või mõtlemisvõime häirumisega samasugust seost ei leitud. Mida tugevam oli aju tegevuse kooskõla olukorraga, seda suuremat muutust kirjeldasid osalejad järgmisel päeval oma mõtteviisis.

Uuring on oluline psilotsübiini võimaliku ravikasutuse mõistmiseks. Tulemused viitavad, et psilotsübiini toime ei sõltu ainult ainest endast, vaid ka sellest, millises keskkonnas inimene viibib ja mida kogemuse ajal teeb. Tulevikus võivad sellised ajutegevuse mustrid aidata paremini mõista, millised tingimused soosivad püsivamaid psühholoogilisi muutusi ja kuidas inimesed ravile reageerivad. 

Teadlased avaldasid uuringu tulemused ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.