Kristjan Prikk sõnas, et tema teada ei tegeleta hetkel aktiivselt Ukraina rahuläbirääkimistega, kuid see ei tähenda, et diplomaadid teemaga igapäevaselt ei tegeleks.

“Kindlasti on Ukraina sõda vähemalt Euroopas, USA-s, Kanadas ning nendes riikides, kus Ukraina toetus on olnud suurim, ka täna üks tippteemadest. Sellist aktiivset ja jõulist rahuotsingute protsessi, nagu me mäletame 2025. aasta sügisest või kasvõi mõnel puhul selle aasta kevadel, minu teada käimas ei ole. Mõnes mõttes viitas ka president Zelenski suve algupoole, kui ta kuulutas välja oma 40-päevase sõjalise kampaania Venemaa rahule veenmiseks, tegelikult sellele, et nende usk on rohkem sõjaliste meetoditega enda seisu parandamisele poliitilisteks läbirääkimisteks,” lausus Prikk.

Priki sõnul on aga USA kõige olulisem teema hetkel Iraani sõda, mistõttu ei saa Ukraina sõja lahendamine piisavalt riigipea Donald Trumpi tähelepanu.

“USA administratsiooni jaoks on praegu välispoliitiline teema number üks kindlasti kõik Iraani ja sõjaga seotu ning küsimus, kuidas jõuda seal lahenduseni, mis oleks vähemasti tänasest seisust parem. Selle kõrval jääb muudele teemadele paraku palju vähem tähelepanu, aga Ukrainas toimuv sõda on kindlasti endiselt selles edetabelis suhteliselt tipu lähedal. Tõesti, see ei saa nii palju tähelepanu kui varasematel aegadel,” sõnas Prikk.

Suursaadiku hinnangul võib aga olla Trumpi kohati segane suhtlusstiil sõjateemadel katse hoida initsiatiivi ning luua endale läbirääkimisteks paremat olukorda.

“Mõnigi kord on ka USA administratsiooni suhteliselt kõrgetelt inimestelt küsides aru saada, et ega seal sisemiselt ka väga täpselt mõisteta, mida ühe või teise väljaütlemisega silmas peeti. Kui lihtsalt vaadata seda, kuidas president Trump on oma elus asju ajanud nii poliitikas kui ka äris, siis talle on tüüpiline pidev katse hoida initsiatiivi, luua uut narratiivi ja olukorda loksutada. Ta vaatab, kus tekib mingisugune uus tasakaal, ja püüab seda teha endale sobival viisil. See on olnud tüüpiline ja ma arvan, et see on ka midagi, mis kirjeldab praegu Iraaniga seotut, kus ta püüab nii retoorika kui ka praktiliste tegevustega tekitada endale sobivat uut tasakaalu,” ütles Prikk.

Priki sõnul tekitavad ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski lähikonda tabanud korruptsiooniskandaal ja juhtkonna väljavahetamine liitlastele keerukusi, kuid puudujääkidele ja kahtlustustele on reageeritud kiirelt ning läbipaistvalt.

“Ukrainat silmas pidades ei tahaks ma tingimata püüda ennustada või aru saada, mida ameeriklased arvavad, aga üldiselt mõeldes saab sellest kõigest leida ka piisavalt positiivset. Ma arvan, et on piisavalt inimesi ja organisatsioone, kelle jaoks sellised reaktsioonid ja muutused näitavad tegelikult ühiskonna demokraatlikku läbipaistvust ja teataval määral ka küpsust. Aga loomulikult inimesed loevad ja kui partnerid vahetuvad, tekitab see teataval määral väljakutseid,” lausus Prikk.

USA pakkus mõni aeg tagasi Ukrainale Patriot-rakkettide tootmise litsentsi, mida sõjasoleval riigil väga vaja oleks. Sellest lubadusest aga taanduti üsnagi ruttu. Küll aga selgus, et Ühendriikidel pole endalgi piisavalt rakette ning suur osa arsenalist on kulunud Iraanis, Hormuzi väinas. Priki sõnul on USA armee endiselt kõige võimsam tänapäevane sõjaline jõud, kuid nii Iraani kui ka Ukraina sõja tõttu on saanud ka USA kaitsetööstus korraliku õppetunni.

“Viimasel ajal olen lugenud päris palju teisele maailmasõjale eelnevast ajast ja ma arvan, et kasvõi see näide veenab mind selles, et kui on vaja, siis USA võtab ennast kokku ning tööstus ja valitsus suudavad leida lahendusi. Aga loomulikult ei ole need lahendused nendes olukordades sees olles kunagi piisavalt kiired,” ütles Prikk.

Suursaadiku sõnul ei ole liitlaste seas aga Ukraina NATO-ga liitumise püüdluste teemal endiselt üksmeelt.

“Hetkel on loomulikult selge, et NATO olemasoleva 32 liikme hulgas on arusaam, et täna ja praegu ei ole poliitiline tahe selleks piisavalt küps ning see uks ei ole irvakil. Samas on endiselt olemas leppe artikkel 10, mis räägib sellest, et iga selline Euroopa riik, kes on huvitatud NATO-ga liitumisest ja on selleks valmis oma ühiskondlike, poliitiliste ning sõjaliste ettevalmistuste poolest, peaks selleks saama. Eesti arusaam on kindlasti see, et Ukraina NATO-ga liitumine on midagi, mis kokkuvõttes oleks ka NATO huvides ja me räägime sellest liitlastega kindlasti ka tulevikus,” ütles Prikk.