Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 24. augustil kell 22.37:
– Reuters: Permi naftarafineerimistehas peatas tegevuse;
– Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Ozoni logistikakeskusi;
– Sõbiha: Venemaa rünnak kahjustas USA Mondelezi tehast Sumõ oblastis;
– Zelenski sõnul võtab Ukraina sihikule Vene rakettide stardipaigad;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1490 sõdurit.
Reuters: Permi naftarafineerimistehas peatas tegevuse
Venemaa Permi naftarafineerimistehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut 21. augustil, edastas ukrainlaste meediakanal Ukrinform esmaspäeval uudisteagentuuri Reutersi informatsiooni.
“Permi naftarafineerimistehas, mis on mahtude poolest Venemaa suuruselt seitsmes naftatöötlemistehas, peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut, mis põhjustas 21. augustil tulekahju ja kahjustas tehnoloogilisi seadmeid,” kinnitasid kaks tööstusallikat agentuurile.
Allikate sõnul lülitati 21. augustil välja tehase peamine toornafta destilleerimisseade CDU-4, mis moodustab ligi 40 protsenti tehase tootmisvõimsusest. Seade suudab töödelda 14 000 tonni toornaftat päevas.
Esialgsete hinnangute kohaselt võivad remonditööd kesta üks kuni kaks nädalat.
Teine peamine toornafta töötlemise seade ehk CDU-5, mis annab 34 protsenti tehase võimsusest, on allikate teatel olnud rivist väljas alates 29. juuli droonirünnakust.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas reedel isiklikult, et Ukraina väed andsid löögi Venemaa naftarafineerimistehasele Permi linnas.
Ukraina on viimastel kuudel intensiivistanud rünnakuid Venemaa energiataristu, mille hulgas naftarafineerimistehaste vastu, eesmärgiga nõrgestada Moskva sõjategevust ja vähendada selle energiatulusid.
Ukraina kaitseväe üksused andsid 19. augustil ja ööl vastu 20. augustit löögi Taneco naftarafineerimistehasele Venemaa Tatarstani Vabariigis ja Tamanneftegazi naftaterminalile Krasnodari krais.
Burnham: Ukraina hakkab tootma pikamaa-tiibrakette Storm Shadow
Suurbritannia kiitis ametlikult heaks pikamaa-tiibrakettide Storm Shadow tootmise tehnoloogia üleandmise Ukrainale, teatas esmaspäeval Suurbritannia peaminister Andy Burnham.
Kiievis viibiv Burnham märkis, et Suurbritannia oli esimene riik, mis saatis Ukrainale pikamaarelvi juba 2023. aastal.
President Volodõmõr Zelenski oli Suurbritannialt taotlenud Storm Shadow tehnoloogia jagamist, et Ukraina saaks neid iseseisvalt toota.
“Mul on hea meel täna kinnitada, et olen selle taotluse heaks kiitnud. Suurbritannia ja Prantsusmaa tööstusharud – ning me täname ka president Macroni ja tema kolleege – teevad nüüd Ukrainaga koostööd selle võimekuse arendamiseks,” märkis Suurbritannia peaminister.
Burnham rõhutas, et Venemaa juht Vladimir Putin loodab võita “terrorikampaania abil, kasutades Ukraina tsiviilisikute vastu ballistilisi rakette”.
“Me peame ennekõike takistama Venemaal rakettide väljalaskmist – sanktsioonide abil, mis katkestavad tema tarneahelad, samuti Ukraina pikamaakampaania toetamise kaudu,” lisas Burnham.
Briti valitsus on andnud kaitsefirmale MBDA loa avaldada salastatud teavet pikamaarelvastusse kuuluva SCALP-raketi Briti komponentide kohta. SCALP on Briti Storm Shadow raketi prantsuse versioon. Mõlemad raketid põhinevad ühisel Prantsuse ja Briti tehnoloogial.
Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Ozoni logistikakeskusi
Venemaa kodutarvete jaemüüjale Kuchenland kuuluvas rajatises Lõuna-Venemaal Krasnodaris puhkes Ukraina rünnaku ajal tulekahju, teatas sõltumatu Venemaa Telegrami kanal Astra.
Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev ütles, et droonirusude kukkumise tagajärjel hukkus lastehoius kaks last ning veel seitse last ja kaks täiskasvanut said vigastada.
“Lisaks langes droonijäänuseid elumajadele ja ehitatavatele korterelamutele. Droonide tabamuse tagajärjel puhkes tulekahju laoruumides,” lisas ta.
Venemaa Musta mere ranniku lähedal asuv Krasnodar paikneb Ukraina kaguosast umbes 250 kilomeetri kaugusel okupeeritud Berdjanski lähedal ning Ukraina kontrolli all olevast territooriumist Orikhivi lähistel umbes 365 kilomeetri kaugusel.
Samal ajal rünnati lähedalasuvas Adõgee Vabariigis Enemi küla lähistel Venemaa e-kaubandushiiglasele Ozonile kuuluvat logistikakeskust, teatas Exile Plus.
Ka teine Ozoni logistikakeskus Stavropoli krais Nevinnomõskis süttis pärast Ukraina vägede rünnakut, teatas Telegrami kanal Exilenova Plus.
Stavropoli krai kuberner Vladimir Vladimirov kinnitas, et Ukraina droonid ründasid Nevinnomõski tööstuspiirkonda, kuid ei täpsustanud, milliseid objekte rünnati.
“Meie õhutõrjeväed tõrjuvad vaenlase droonirünnakut Nevinnomõski tööstuspiirkonnale. Osa droone on alla tulistatud,” ütles ta.
Exilenova Plusi andmetel lahvatas Dagestani Vabariigis Tjube asulas pärast tabamust leekidesse kolmas Ozoni rajatis.
Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind teatas, et okupeeritud Krimmis puhkes pärast nelja lööki tulekahju radarijaama territooriumil.
Rünnakud toimusid Ukraina iseseisvuspäeval 24. augustil, mil möödub 35 aastat Ukraina iseseisvuse väljakuulutamisest.
Viimaste päevade rünnakud Ozoni logistikakeskuste vastu jätkavad nädalaid kestnud rünnakukampaaniat Venemaa suurima e-kaubandusettevõtte Wildberries vastu.
Ozoni logistikakeskusi rünnati 22. augustil Venemaal Samara oblastis ning 23. augusti öösel Orenburgis.
16. augustil ründasid Ukraina väed ulatusliku öise droonirünnaku käigus Moskva oblasti linnu, kahjustades Venemaa suurele e-kaubandusettevõttele Wildberries kuuluvat ladu, väitis Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov.
Ukraina kaitseministeerium kinnitas rünnakut Wildberriesi laole, märkides, et tegemist on ettevõtte suurima sellise rajatisega, mille pindala on 250 000 ruutmeetrit.
ISW: venelased püüavad Slovjanski suunal soodsaid positsioone hõivata
Venemaa okupatsiooniväe üksused edenesid hiljuti Slovjanski idaküljel, kus püüavad hõivata endale soodsaid positsioone ulatuslike rünnakute ettevalmistamiseks Slovjanski ja ülejäänud Krepostnõi vööndile, vahendas portaal Unian esmaspäeval sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangut venelaste taktikale.
ISW registreeris laupäeval tõendeid selle kohta, et Vene üksused on tunginud Rai-Oleksandrivka lõunaossa. Lisaks sai ISW pühapäeval teateid, et Ukraina üksused tõrjusid tagasi Venemaa operatsiooni Mõkolajivkasse tungimiseks.
Nagu ISW märgib, püüavad Venemaa üksused tõenäoliselt Mõkolajivkat hõivata, et luua tingimused tulevasteks rünnakuteks Slovjanskile idast, kuna Ukraina kaitsejõud on pidurdanud Venemaa katseid edasi liikuda Lõmani ja Jampili suunalt.
Samas eelistavad venelased rünnakuid Siverskõi Donetsi jõe lõunakaldal ja Rai-Oleksandrivkast Mõkolajivka suunas, püüdes hõivata kohalikke taktikalisi kõrgusi ja luua soodsamad tingimused rünnakuks Slovjanskile, et ületada raskesti läbitav maastik ja tugevdatud Ukraina kaitseliinid kirdes.
Varem püüdsid Venemaa üksused minna ümber Slovjanskist kirde poolt Lõmani kaudu, kuid tugev Ukraina kaitse koos keerulise maastikuga ja veetõketega, sealhulgas Siverskõi Donetsi jõega, takistasid Venemaa edasiliikumist.
“Nüüd peavad venelased Mõkolajivkat peamiseks taktikalise eesmärgiks, kuna selle võimalik vallutamine hõlbustaks Venemaa pealetungi lääne suunas Slovjanski poole, möödudes keerulistest maastikualadest,” märgivad analüütikud.
Siiski on äärmiselt ebatõenäoline, et Venemaa üksustel õnnestub kiiresti saavutada märkimisväärseid taktikalisi või operatiivseid edusamme, kuna neil tuleb vallutada palju asulaid, et luua tingimused tulevasteks rünnakuteks Slovjanski suunas sellest küljest.
Sõbiha: Venemaa rünnak kahjustas USA Mondelezi tehast Sumõ oblastis
Venemaa andis pühapäeval õhulöögi USA rahvusvahelisele toiduainekontsernile Mondelez International kuuluvale tehasele Sumõ oblastis, teatas välisminister Andri Sõbiha.
Sõbiha sõnul tabasid kaks Venemaa drooni Trostjanetsi linnas asuvat rajatist. Kahjustada said hooned ja vigastada mitmed töötajaid. Hukkunutest pole siiski teatatud.
“Täna tegi Venemaa taas õhulöögi tsiviilrajatisele Sumõ oblastis, mis kuulub Ameerika rahvusvahelisele korporatsioonile Mondelez International,” teatas Sõbiha.
Mondelez International on suur toidu- ja suupistetootja, mille brändide hulka kuuluvad näiteks Oreo, Cadbury, Ritz ja Toblerone.
Välisminister kirjeldas rünnakut osana Venemaa süstemaatilistest õhulöökidest Ukraina ettevõtluse vastu.
“Need õhurünnakud on otsesed rünnakud USA majandushuvidele Euroopas,” märkis minister.
Sõbiha kutsus üles suurendama Ukrainale antavat sõjalist tuge ja eriti täiendavat õhutõrjevõimekust. Samuti ärgitas minister vastu võtma uus sanktsioone, et suurendada majanduslikku survet Venemaale sõja lõpetamiseks.
Sumõ linn asub Venemaa piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel. Piirkond seisab igapäevaselt silmitsi lähedalasuvate Venemaa vägede rünnakutega, sealhulgas suurtükitule, droonide ja juhitavate pommide rünnakutega.
Meediakanal RBK Ukraina oli juba varem teatanud, et Trostjanetsi linnas asuvat tootmiskompleksi tabas vähemalt kolm õhulööki, millest kaks olid droonirünnakud. Tabamuste tagajärjel said kahjustada tehase administratiiv- ja tööstushooned.
Sumõ oblasti prokuratuur ja Trostjanetsi linnapea Juri Bova kinnitasid, et rünnakus sai vigastada viis tehase töötajat, kelle seas kaks meest ning kolm naist.
Zelenski sõnul võtab Ukraina sihikule Vene rakettide stardipaigad
Ukraina on alustanud uut operatsiooni, mille sihtmärgiks on Venemaa ballistiliste rakettide stardiseadeldised riigipiiri lähedal, ütles pühapäeval president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas ajaleht Kyiv Independent.
Zelenski tõdes, et Kiiev seisab silmitsi ballistiliste relvade peatamiseks võimeliste rakettide puudusega.
Ukraina presidendi sõnul andsid Ukraina sõjaväelased laupäeval muu hulgas õhulöögi piiride lähedal asuvale ballistilise raketi Iskander stardiseadeldisele. Zelenski ei täpsustanud koheselt rünnaku üksikasju.
Presidendi sõnul oli rünnak osa eraldiseisvast operatsioonist, mille eesmärk on jahtida Ukraina lähedale paigutatud Venemaa raketisüsteeme, mida Zelenski kirjeldas kui alternatiivset taktikat keset karjuvat puudust ballistiliste rakettide tõrjesüsteemidest.
Iskander on Venemaa peamine maa-maa tüüpi taktikaline ballistiliste rakettide süsteem, mille deklareeritud lennukaugus on umbes 500 kilomeetrit.
Kiievi ja teiste Ukraina sisemuses asuvate sihtmärkide ründamisel lastakse Iskandereid välja Venemaa territooriumilt. Tavaliselt piirialadel nagu Brjanski või Kurski oblastis asuvatelt mobiilsetelt stardiseadeldistelt.
Kuna Ukraina Patrioti ballistiliste rakettide tõrjesüsteemide varud on otsakorral, siis on lööke Iskanderi stardiseadeldiste vastu juba pikka aega pakutud alternatiivse meetodina Iskanderi ohuga võitlemiseks, kuid Ukrainal on puudunud võimalused stardipaikade kiireks avastamiseks ja ründamiseks.
“Ühel hetkel plaanisid (venelased) rünnakut alustada, kuid ei viinud seda lõpuni. See pole juhus,” rääkis Zelenski ajakirjanikele.
“Teisisõnu, me töötame selle nimel, et takistada neil suuremahuliste raketirünnakute korraldamist. Need on individuaalsed, keerulised operatsioonid ja me hakkame nüüd nägema esimesi tulemusi,” jätkas riigipea.
Zelenski sõnul suudab Venemaa potentsiaalselt toota kuni 1300 ballistilist raketti aastas ja hetkel on neil laos umbes 600–630 raketti. Moskva võib lõpuks seada eesmärgiks toota umbes 100 ballistilist raketti kuus, kuigi nad pole veel seda tempot saavutanud.
Zelenski sõnul otsib Ukraina enne talve ka rohkem Patrioti tõrjerakette. Ta paljastas, et Ukraina on sel aastal saanud vaid 264 Patrioti raketti.
Õhuvägi on küsinud 360 raketti, mis on rohkem kui algne 300 raketi eesmärk. Presidendi sõnul loodab Kiiev kindlustada 5–10 protsenti USA varudest. Ukraina on valmis rakettide eest maksma.
Zelenski ütles ka, et Saksamaa on nõustunud andma aastatel 2027–2028 Patrioti süsteemidele 600 PAC-2 raketti. Samas jätkuvad läbirääkimised Washingtoniga lisatarnete üle.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1490 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 478 070 (+1490);
– tankid 12 293 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 25 211 (+9);
– suurtükisüsteemid 48 519 (+68);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2056 (+2)
– õhutõrjesüsteemid 1586 (+1);
– lennukid 440 (+0) ;
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2368 (+16);
– operatiivtaktikalised droonid 478 327 (+1761);
– tiibraketid 5052 (+0);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 138 773 (+554);
– eritehnika 4575 (+6).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
