Ukrainlaste edukad droonirünnakud Venemaa naftataristule ja veebikaubamajade ladudele avaldavad märgatavat mõju näiteks Vene sõjaväe kütusega varustatusele ning oluliste elektroonikakomponentide kättesaadavusele, märkis Suur.

“Venemaal on kütustarnete prioriteet Vene armee. Aga kuna mustal turul on kütuse hind võrreldes kevadega tõusnud viie-kuuekordseks, siis vahepealsetes logistikaahela elementides tekib surve varastada. Tänu sellele jõuab kütust eesliini väeosadesse vähem. Siiamaani on kütust armee tagant varastatud ja sellele on vaadatud läbi sõrmede. Aga nüüd ei ole enam, mida varastada, mis teeb logistika madalamal tasandil omajagu keerulisemaks,” lausus Suur.

Lisaks on rindeväeosad kasutanud kütust nii-öelda valuutana, et puuduolevad vahendid kütust müües või vahetades ise hankida, lisas ta.

“See kanal on nüüd kokku kuivanud. Lisaks on kaubanduskettide ning Wildberriese ja Ozoni ladude rünnakud teinud vähem kättesaadavaks igasugused vajalikud elektroonilised seadmed – droonid, tahvelarvutid, akupangad, generaatorid, mida kõike on rindel väga vaja. Me ei saa rääkida suurest murrangust, küll aga saame rääkida kruusast hammasrataste vahel,” lausus Suur.

Ukrainlased on suutnud edukalt rünnata ka Venemaa kosmosekeskuseid, mis omakorda vähendab Vene vägede võimet anda kauglööke ning kasutada rünnakuteks droone, märkis ta.

“See aeglustab venelastel Starlinki asenduse loomist – neil on vaja selleks üles saata hulk satelliite. Nende kanderaketid on ühekordse kasutatavusega. Neil ei ole sarnast korduvkasutatavat raketti ja kui tootmisvõimekust vähendatakse, siis nad ei saa ka nii palju satelliite üles saata ehk nende omamaise (Starlinki) analoogi loomine viibib,” ütles Suur.

“See segab ka kauglöökide andmist, aga segab ka rindejoonel väiksemate droonide – mis vajavad internetiühendust või vajavad seda süsteemid geolokatsiooniks – kasutamist,” lisas ta.

Kuid suurt hävingut on külvanud ka Venemaa õhurünnakud, eriti Kiievile: 20. augustil tegid venelased seni ühe massiivseima õhurünnaku Kiievile, kus hukkus vähemalt 16 inimest.

“Kasutati väga kombineeritud lähenemist: ballistilisi rakette, tiibrakette, droone, ennekõike Ukraina õhutõrjest läbisaamiseks. Sihtmärgid olid erinevad. Ega Ukraina loomulikult kõike ei avalda, mis pihta sai ja mis nende arvates sihikul oli, aga erinevad tööstusobjektid, laod ja loomulikult said pihta ka mõned raviasutused ja tsiviiltaristu ehk elamud,” lausus Suur.

Rindel on kõige tulisem endiselt Donetski oblastis ning Vene väed on alustanud surve avaldamist ka Põhja poolt Harkivile.

“Rünnakute arv üldiselt kasvab ja kaudtule rünnakute, droonirünnakute arv suureneb ning natuke on saavutatud siin-seal ka edu. Kostjantõnivka suunas venelased edenevad aeglaselt aga kindlalt,” ütles Suur.