Novaator, Tervis

Teadlased proovivad ravida nägemisvaegusi mitokondrite silma süstimisega

Teadlased proovivad ravida nägemisvaegusi mitokondrite silma süstimisega

Teadlaste esimene katse ravida nägemisvaegusi silma klaaskehasse siirdatud mitokondritega möödus ohutult, kuid mõju nägemisele oli ajutine. Õnnestunud katse annab sellegipoolest lootust, et siirdamisel võiks olla ka kliiniline mõju.

Mitokondrite ehk rakkudes energiat tootvate organellide siirdamist on uuritud võimalusena, kuidas ravida haigusi, mis kahjustavad rakukudesid. Idee kohaselt saavad kahjustatud rakud omastada terved siirdatud mitokondrid, mis taastavad osaliselt kudede talitust.

Varasemates inimkatsetes on mitokondreid siirdatud südamesse ja ajju, kuid nüüd kirjutavad teadlased veel eelretsenseerimata artiklis esimesest edukast siirdamisest silma.

Konkreetse patsiendi nägemisnärvi ja võrkkesta oli kahjustanud ajusisene verejooks, mis põhjustas peaaegu täieliku nägemiskao, mille puhul silma paistnud valgus ei kutsunud esile pupillide reaktsiooni. Pärast mitokondrite süstimist reageerisid küll pupillid valgusele, kuid mõju oli ajutine ning taandus umbes nelja nädala pärast.

Baselis asuva Molekulaar- ja Kliinilise Oftalmoloogia Instituudi bioloog Temurkhan Ayupov märkis, et katse näitas inimese isiklike mitokondrite silma süstimise suhtelist ohutust. Ta lisas, et siiski ei kinnitanud katse mitokondrite siirdamise pikaaegset ravitoimet.

Uuringu kaasautor, New Yorgis asuva Icahni Meditsiinikooli neuroteadlane David Putrino selgitas, et eesmärk oligi teha kindlaks meetodi ohutus. Kuigi tõhusust ei üritatud tõestada, märgati tema hinnangul silmas füsioloogilisi muutuseid.

Piiratud edu

Putrino ja kolleegid soovisid uurida, kas mitokondrite otse silma süstimine aitab taastada võrkkesta sisekihis asuvate ganglionrakkude talitust. Varasemad hiirtega tehtud uuringud on andnud selleks lubavaid tulemusi. Mais saidki uurijad USA Toidu- ja Ravimiametilt (FDA) eriloa mitokondrite siirdamiseks inimpatsiendi silma.

Putrino sõnul tekitas enim muret immuunreaktsiooni vallandumine, kus immuunsüsteem hakkab ründama kehasse süstitud võõrkehasid. Pärast protseduure tehtud analüüsid ei leidnud siiski kummaski silmas põletiku ega kahjustuste märke.

Ehkki pupilli valgusreaktsioon ei olnud püsiv, sõnas Putrino, et siirdamisjärgsel hindamisel eristas patsient vasaku silmaga kujundeid ja varjusid.

Cambridge’i ülikoolis töötav neurooftalmoloog Patrick Yu-Wai-Man leidis, et uuringust jääb ebaselgeks, kas pupillireaktsioonid tulenesid otseselt mitokondrite siirdamisest või oli tegemist allesjäänud neuronaalse funktsiooni taastumise või kõikumisega. Tema sõnul puuduvad ka otsesed tõendid selle kohta, et süstitud mitokondrid sisenevad rakkudesse ja säilitavad seal oma talitlusvõime.

Ayupov märgib samuti, et jääb ebaselgeks, millised rakud omastasid süstitud mitokondrid. Lisaks on tema hinnangul väga keeruline öelda, mida on vaja teha selleks, et ravitoime oleks püsiv.

Putrino sõnul on nüüd näidatud protseduuri ohutust ning edasi teevad teadlased koostööd FDA-ga, et töötada välja korduvate mitokondrisüstide protokoll. See aitab omakorda paremini mõista, kas siirdamisel on kliiniline mõju.

Teadlased kirjutavad katsest lähemalt ajakirjas Nature.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga