Täna esmaspäeval 24. augustil tähistab Ukraina oma viiendat iseseisvuspäeva pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist sissetungi.

Kuigi Venemaal ei ole õnnestunud saavutada ühtegi strateegilist eesmärki, mille Vladimir Putin sissetungiks seadis, on õhutõrje sõja viiendasse aastasse jõudes endiselt nii Ukraina kui ka Lääne üks suurimaid nõrku kohti, vahendab Iltalehti.

Samal ajal kui Venemaa on süstemaatiliselt suurendanud ballistiliste rakettide tootmist, seisab Ukraina silmitsi terava puudujäägiga Patriot-rakettidest, mida on vaja nende tõrjumiseks.

Soome sõjateaduste dotsendi Ilmari Käihkö sõnul on see olukord sümptom palju suuremast probleemist.

Käihkö märgib, et Venemaa hakkas oma sõjatööstuslikku tootmist pikaajaliseks sõjaks kohandama juba 2022. aastal – ajal, mil Euroopa veel lootis, et konflikt jääb lühiajaliseks.

Praegu toodab Venemaa aastas rohkem kui kaks korda rohkem ballistilisi rakette,kui Lääs toodab Patriot-rakette.

„Avalikud allikad toovad Patriot-rakettide aastaseks tootmismahuks 600–650 ühikut, samas kui Venemaa toodang ulatub umbes 1440 ballistilise raketini. Ukraina luureandmetel võib see arv olla veel 10–20 protsenti suurem,” märgib Käihkö võrdluseks.

Käihkö juhib tähelepanu sellele, et Ukraina saab sellest aastasest toodangust vaid murdosa.

„Loomulikult ei saa Ukraina kogu Patriot-rakettide maailmatoodangut, vaid vaid väikese osa sellest. See muudab olukorra Ukraina jaoks märksa kehvemaks,” sõnab ta.

Ukraina tõrjerakettide nappuse tõsidust ilmestab väike arv Venemaa ballistilisi rakette, mida riigil on viimastel nädalatel õnnestunud alla tulistada.

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel õnnestus riigil juulis alla tulistada 29 ballistilisel trajektooril liikunud Venemaa raketti 195-st.

Augustis on Ukraina suutnud alla tulistada vaid ühe ballistilise raketi, vahendab Financial Times.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski märkis juba suve alguses, et riik vajab talve üleelamiseks vähemalt 300 Patriot-raketti.

Käihkö hinnangul ei pruugi isegi sellest Ukraina vajaduste rahuldamiseks piisata, kuna Venemaa on sügise lähenedes tavapäraselt oma õhurünnakuid intensiivistanud.

„Arvatavasti on halvim alles ees ning aasta lõpu poole tulistatakse välja rohkem rakette,” sõnab ta.

Käihkö juhib tähelepanu sellele, et külmade ilmade saabudes muutuvad õhurünnakud üha olulisemaks.

„Kui Venemaa hävitab taas Ukraina suuremates linnades kriitilise tähtsusega taristut, avaldab see ränka mõju väga paljude ukrainlaste elule,” lisab ta. „Selle ärahoidmine on ka Euroopa enda huvides. Elektri- ja veepuudus tekitab külmumisohu. Tagajärjeks võib olla miljonite ukrainlaste lahkumine Poolasse, Saksamaale ja teistesse Euroopa riikidesse.”

Ukrainale antavat abi jälgiva Kieli instituudi andmetel on Ameerika Ühendriigid More sisuliselt lõpetanud riigile uue abi andmise. Instituut teatab, et 2025. aastal vähenesid USA uued abikohustused 99 protsenti võrreldes aastatel 2022–2024 täheldatud keskmise tasemega.

Abi vähenemine on eriti märgatav Patriot-rakettide puhul – tegemist on rakettidega, mida Ameerika Ühendriigid More on ulatuslikult kasutanud sõjas Iraani vastu.

Euroopas on Patriot-süsteemid kasutusel muu hulgas Saksamaal, Kreekas, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Hispaanias ja Rootsis.

Ilmari Käihkö sõnul peavad Euroopa riigid nüüd otsustama, mil määral on nad valmis Ukraina toetamiseks oma Patriot-rakettide varusid vähendama.

Seda riski tuleb kaaluda kõrvuti tagajärgedega, mis kaasneksid Ukraina võime kokkuvarisemisega ballistiliste rakettide tõrjumisel.

„Millised on siis riskid ja tagajärjed, kui Ukraina õhukaitsevõimekus ballistiliste rakettide vastu langeb nulli?” küsib ta.

Tootmismahtude suurendamine ei paku samuti kiiret lahendust. Käihkö sõnul võtab Patriot-raketi tootmisprotsess – alates tellimusest kuni tarneni – aega ligikaudu kaks kuni kaks ja pool aastat.

Vaatamata õhutõrje probleemidele on Ukraina viimastel kuudel suutnud üha sagedamini ja suurema purustusjõuga rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil.

Ukraina on korraldanud ulatuslikke rünnakuid, mille sihtmärkideks on olnud muu hulgas naftataristu ning kaitsetööstuse jaoks üliolulised raketi- ja komponentide tehased.

Eelmisel nädalal teatas Briti väljaanne Times, et lisaks oma droonidele on Ukraina rünnakute läbiviimiseks sügaval Venemaal edukalt kasutanud ka Suurbritannias toodetud droone.

Käihkö sõnul võiksid lääneriigid Ukrainat rünnakute läbiviimisel rohkem abistada. Sellised rünnakud peaksid olema suunatud eelkõige stardiplatvormidele, raketikandjatele ja rakettidele enne nende kasutamist.

„Kui tõrjeraketid pole saadaval, on Venemaa rünnakute ennetamine nende lähtepunktide ründamisega teostatav variant,” sõnab ta.

Käihkö väidab, et sellises olukorras ei tohiks Venemaa raketivõimekuse vastaseid rünnakuid vaadelda pelgalt õhukaitset täiendava meetmena. „Praktikas võib see olla ainus võimalus, kui vajalikud tõrjevahendid puuduvad.”

Loe allikast edasi