Kui Eesti kunstnike liidu asemel oleks 700 000 eurot välja petetud hoopis Soome kunstnike liidult ning raha oleks seejärel kantud kuhugi Eesti pangakontole, siis oleks rahapesu andmebüroo võimalused oma Soome kolleege aidata olnud võrdlemisi ahtad.

“Me vastaksime Soomele, et me väga vabandame, aga me ei saa teile öelda, kuhu see raha läks ja kas ta on endiselt seal kontol alles,” kirjeldas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.

Eestis on nimelt juba natuke üle aasta valitsenud olukord, kus ei rahapesu andmebürool ega ka maksu- ja tolliametil pole võimalik täitmisregistri kaudu andmeid küsida, et niiviisi maksupettusi või rahapesu tõkestada.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta peatas selle õiguse möödunud aasta suvel. See juhtus pärast seda, kui õiguskantsler Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More kantselei oli kontrolli käigus tuvastanud, et rahapesu andmebüroo pääseb täitmisregistri kaudu inimeste või ettevõtete pangakonto väljavõtetele ligi ilma korraliku õigusliku aluseta või ilma konto omaniku loata.

Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et pangakonto väljavõtted sisaldavad väga palju isiklikku teavet ning kui riik soovib tõesti mõnele ametiasutusele, näiteks rahapesu andmebüroole anda ligipääsu sellisele teabele, siis peab seda otsustama riigikogu ning otsusele peab eelnema ka korralik analüüs.

LHV pank on näiteks otsustanud, et nemad rahapesu andmebüroole üldse pangakonto väljavõtteid ei väljastagi, sest andmebürool pole lihtsalt õigust neid küsida. Tallinna halduskohus otsustas kevadel, et pangal on õigus nii otsustada. Rahapesu andmebüroo kaebas halduskohtu otsuse edasi.

Matis Mäeker rääkis, et rahvusvaheline koostöö rahapesu valdkonnas toimib usalduse ja vastastikkuse põhimõttel ning kui Eesti ei saa õigeaegselt oma partnereid abistada, siis hakkab see ühel hetkel ka meid endid mõjutama.

“Kui sa oled hea partner, siis sulle vastatakse kiiremini, kui sa oled halvem partner, vastatakse aeglasemalt. Hetkel on olukord, kus me ei saa kõikidele küsimustele vastata, sellepärast et meil ei ole õigust neid andmeid küsida või võimalust kõikidelt pankadelt seda informatsiooni küsida,” rääkis Mäeker.

Kiirus on selles valdkonnas aga oluline. Nii näiteks kirjeldas Mäeker kogemust, kus ühel päeval kanti väljapetetud raha teise riiki ja juba järgmisel päeval oli see raha kantud 14 erineva krediidiasutuse kontole.

“Mida päev edasi, seda tõenäolisem on see, et seda raha tagasi saada on äärmiselt keeruline,” sõnas ta.

Andmebüroo saadab e-kirju: kas te ikka tõkestate rahapesu?

Lisaks täitmisregistriga seonduvale said rahapesu andmebüroo tiivad märkimisväärselt kärbitud ka jaanuarikuise riigikohtu otsusega.

Nimelt tekitas riigikohtu otsus olukorra, kus rahapesu andmebürool ei ole õigust minna füüsiliselt pangakontorisse või näiteks hasartmänguettevõttesse kohale, et näha, kuidas seal töö käib ja veenduda, et neid rahapesu reegleid, mida ettevõtted väidavad, et nad täidavad, ka päriselt täidetakse.

“Praegu toimime me nii, et me saadame neile välja üksikuid e-kirju ja küsime: kas te olete kindlad, et teie [rahapesu tõkestamise – toim.] süsteemid töötavad,” ütles Mäeker.

Lahendus on muuta “haldusjärelevalve” niisama “järelevalveks”

Rahapesu andmebüroo juht tõdes, et selline kohapealne kontroll on üldse kõige olulisem tööriist, mis ühel järelevalveasutusel on ning seda ei ole võimalik kuidagi asendada.

“Kui finantsinspektsioon oleks Danske pangalt küsinud, et lugupeetud Danske pank, kas te tõkestate rahapesu, siis oleks Danske pank öelnud, et jah, tõkestame – vaadake, kui palju protseduurireegleid meil on, mis kõik reguleerivad seda, kuidas me peame töötama. Kas aga keegi reaalselt neid reegleid rakendab ja kuidas see elu pärsielt seal pangas käib – seda ju keegi ei tea. Üks asi on see, mis toimub paberi peal, teine on see, mis toimub päriselus. Selleks, et saada aru, kas päriselt see paber vastab reaalelule ja kas seda paberit täidetakse, seda saab teada ainult kohapeal,” selgitas Mäeker.

Kui Eestis peaks aset leidma mingi uus rahapesujuhtum, siis võib see endaga kaasa tuua ka mainekahju, tõdes Mäeker.

Samas pole seaduse muutmine, et andmebüroo saaks asutustes kohal käia, üleliia keeruline: rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses tuleb vaid mõnes kohas sõna “haldusjärelevalve” asendada sõnaga  “järelevalve”.

Opositsioonist põhimõttelist vastuseisu täitmisregistri plaanile pole

Rahapesu andmebüroo ootab, et nii täitmisregistrisse puutuv kui ka kohapealse kontrolliga seotud mured saavad lahenduse juba õige pea. Seaduseelnõu (924 SE), mis mõlemad probleemid ära lahendaks, on praeguseks läbinud riigikogus esimese lugemise.

Eelnõuga täpsustatakse nii rahapesu andmebüroo kui ka maksu- ja tolliameti õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta.

Nii rahanduskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Andrei Korobeinik kui ka isamaalane Aivar Kokk sõnasid, et opositsioon põhimõtteliselt sellele seaduseelnõule vastu ei ole.

Korobeinik ütles, et talle tundub, et mingil kujul vormub see eelnõu lõpuks ka seaduseks.

“Isiklikult, isegi kui koalitsioonil ei ole enamust, arvan ma, et enamus parlamendist seda ikkagi toetab,” ütles Korobeinik.

Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More: riigikogu arutagu teavitamise tähtajad põhjalikult läbi

Juuni alguses andis eelnõule oma tagasiside ka õiguskantsler Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More – ka tema ei toonud plaanis välja midagi kriitilist. Ta märkis, et kui riigikogu tõesti nii otsustab, siis on ka õige rahapesu andmebürool või maksu- ja tolliametil konkreetsete kahtluste kontrollimiseks saada täitmisregistri kaudu ligipääs pangakonto väljavõtetele.

Teema, mille riigikogulased peavad õiguskantsleri hinnangul aga põhjalikult läbi arutama on see, mis aja järel peab inimest või ettevõtet teavitama, et tema pangakonto väljavõtet on uuritud.

Nimelt peab eelnõu kohaselt rahapesu andmebüroo teavitama isikut tema pangakonto väljavõtte päringust alles viie aasta möödumisel väljavõtte saamise ajast. Seda teavitamist võib veel kuni viie aasta võrra ka edasi lükata, kui selline teavitamine kahjustaks näiteks rahapesu andmebüroo tööd või muudaks kuriteo tõkestamise üleliia keeruliseks.

See tähendab, et mingitel konkreetsetel juhtudel ei pruugi inimene või ettevõte ka kuni kümne aasta jooksul saada teada, et rahapesu andmebüroo on saanud ligipääsu tema pangakonto väljavõttele. Samamoodi on eelnõus kirjas, et kümme aastat peab riigi andmebaasides säilitama ka järelevalvega seotud andmeid ning dokumente, ühtlasi ka üldisi menetlusega seotud andmeid ja dokumente.

Õiguskantsleri sõnum oli, et riigikogu peaks läbi arutama, kas sellised tähtajad on ikka vajalikud või tuleks neid lühendada.

Opositsioon: kümme aastat teadmatust on liiga pikk aeg

Nii Andrei Korobeinik kui ka Aivar Kokk sõnasid, et kuigi nad põhimõtteliselt plaanile vastu ei ole, siis tekitab see kümneaastane tähtaeg nendes tõsiseid küsimusi.

Kokk ütles, et tema ei saa aru, milline võiks olla see olukord, kus on põhjendatud inimest või ettevõtet hoida kümme aastat teadmatuses, et rahapesu andmebüroo on tema pangakonto väljavõtet pärinud.

“Kui teie või minu kontot jälgitakse, ma ei tea mis põhjusel, siis ma ei näe küll ühtegi põhjendust, miks peaks see aeg olema 5+5 aastat, kui ma saan teada, et millegipärast kellegi kontot uuriti,” ütles Kokk.

“See jälitustoiming võib olla juba ammu minevikus ja ühtegi reaalset uurimist enam ei toimu, aga keegi võib otsustada, et igaks juhuks lükkame teavitust veel ja veel edasi,” ütles ka Andrei Korobeinik.

Rahanduskomisjonis eelnõu eest vedav reformierakondlane Maris Lauri ütles, et ka tema soovib nende tähtaegade kohta veel huvirühmadelt põhjendusi kuulda. Ta märkis, et praegused rahandusministeeriumi pakutud tähtajad võivad olla optimaalsed, aga arutelud samas jätkuvad.

Kui eelnõu arutamine läheb plaanipäraselt ja suuri takistusi ette ei tule, siis võiks riigikogu seaduseelnõu vastu võtta juba oktoobris, ütles Lauri. Seda, kas ka opositsioon eelnõu riigikogu suures saalis toetab, ei osanud Maris Lauri prognoosida

“On ette tulnud olukordi, kus [komisjonis – toim.] laua taga räägitakse väga konstruktiivselt juttu, otsitakse eelnõule lahendust ja siis minnakse saali ning korraldatakse suur draama ja tragöödia. Senini on omavahelistes suhetes olnud arusaam, et selle eelnõu puhul ongi võib-olla vaja mingid asjad täpsustada ja selgeks rääkida,” sõnas reformierakondlane.

LHV: rahapesu andmebüroo kogutud tõendid võivad osutuda lubamatuks

Ka LHV, kellega rahapesu andmebürool on praegu käimas kohtuvaidlus, oli eelnõu osas kriitiline.

LHV panga vastavuskontrolli juht Ants Soone kirjutas riigikogule antud tagasisides, et eelnõu järgi ei tohi inimest tema pangakonto väljavõtte uurimisest teavitada enne viie aasta möödumist ning see uurimine on olemuselt jälitustoiming.

Soone rõhutas, et rahapesu andmebüroo ei ole aga alates 2021. aastast enam uurimisasutus, vaid tavaline valitsusasutus. Seega puudub neil ka õigus teha jälitustoiminguid või kriminaalmenetluse toiminguid.

“Eelnevaga mittearvestamine tõstatab küsimuse jälitustoimingu lubatavusest ja loob jälle pinnase vaidlusteks. Arvestada tuleb, et lubamatud tõendid jäetakse reeglina nii sise- kui ka välisriiklikes menetlustes kõrvale,” kirjutas LHV esindaja.

Soone juhtis ka tähelepanu, et pangasaladust tohib eelnõu järgi säilitada RAB-i andmekogus viis kuni kümme aastat “igaks juhuks”.

Ta viitas riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt on selline isikuandmete massiline tuleviku tarbeks säilitamine ilma vahetu raske kuriteo ohuta vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

“Eelnevaga mitte arvestamine loob omakorda pinnase vaidlusteks,” kirjutas LHV.

Loe allikast edasi