Lääne luureandmetel on Venemaa alustanud uut rünnakutelainet Euroopa relvatehaste vastu, kasutades taktikat, mis võimaldab süüd eitada.

Kreml värbab kohalikke jõuguliikmeid korraldama sabotaažiaktsioone kaitsetööstusettevõtete vastu, et proovile panna NATO otsusekindlust, vahendab Telegraph.

Luureametnike hinnangul on rünnakud hoolikalt kavandatud nii, et need ei vallandaks NATO kollektiivkaitse klauslit ehk 5. artiklit.

Sel nädalal pidas Läti kinni kolm oma kodanikku kahtlustatuna naaberriigis Eestis asuva droonitootja vastu suunatud süütamises.

15. augustil süüdati hoone, mis kuulub Tallinnas tegutsevale ettevõttele Milrem Robotics, mis varustab Ukrainat relvastusega.

Firma on üks kahest välismaisest mehitamata maismaasõidukite tarnijast Kiievi relvajõududele.

Eesti peaminister Kristen Michal ütles, et käib uurimine, kas tegemist oli sabotaažiaktiga ja kas Venemaa oli sellesse segatud.

Milremi süütamine sobitub laiemasse kahtlustatava või kinnitatud sabotaaži mustrisse Ukraina sõjaliste tarneahelate vastu kogu NATO territooriumil.

NATO ametnik lisas: „Viimastel aastatel on Venemaa suurendanud oma destabiliseerimiskampaaniaid liitlaste vastu küberrünnakute, atentaadikatsete ja sabotaažiaktide abil.”

Teiste ametnike hinnangul on see, mida nimetatakse Kremli „hübriidsõjaks”, suunatud pingete suurendamisele NATO liitlaste vahel ja Ukraina toetamise pärssimisele.

Alates Vladimir Putini sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on kogu Euroopas olnud pidev jada selgitamata rünnakuid.

Lisaks Eestis toimunud süütamisjuhtumile on ainuüksi sel kuul toimunud plahvatused suurte relvatootjate tehastes Itaalias ja Bulgaarias.

Selle aasta alguses hävis peaaegu täielikult Tšehhi tehas, kus valmistati Ukrainale droone ja termoseadmeid. Venemaa võimaliku seotuse uurimise käigus peeti kinni neli kahtlusalust.

Samuti esitas Leedu süüdistuse kuuele inimesele seoses katsega süüdata tehas, mis tarnib Kiievile raadiolaineskannereid.

10. augustil toimus võimas plahvatus Bulgaaria ühe suurima eraõigusliku relvatootja EMCO tehases, kus valmistatakse Ukrainale 155-millimeetrist suurtükimoona. Tulekahju põhjustas laohoone lähedusse pargitud veoauto süttimine.

Kolm päeva hiljem raputas sarnane plahvatus Rooma ligidal Colleferros paiknevat laskemoonatehast, mida haldab ettevõte KNDS Ammo Italy.

Selle juhtumi puhul nimetati põhjuseks seni selgitamata tulekahju, mis puhkes püssirohu töötlemise üksuses.

Nii Itaalia kui ka Bulgaaria ametnikud püüdsid pisendada Venemaa võimalikku seotust nende juhtumitega.

Ent nagu Eestis, Itaalias ja Bulgaarias toimunud juhtumite puhul, jätab Venemaa väga harva maha tõendeid, mis võimaldaksid rünnakuid otseselt Moskvale omistada.

Lääne luurehinnangus, millest on varem kirjutanud Telegraph selgitati, kuidas Venemaa sõjaväeluure GRU – mis on tuntud välisriikides kõrgelt väljaõppinud agentide abil korraldatud rünnakute poolest – on hakanud kasutama kuritegelikke jõuke.

Märtsis Telegraphile antud intervjuus ütles Läti riikliku julgeolekuteenistuse juht Normunds Mežviets: „Meie kogemuse kohaselt ei näe me GRU ohvitsere siia, meie riiki füüsiliselt sisenemas. Ei, nad jäävad Venemaale, kus on turvaline. Nad ei võta oma operatiivse ja füüsilise julgeoleku nimel mingeid riske.”

Selle asemel leiavad GRU ohvitserid kuritegelike jõukude seast abilisi, kes tegutsevad sihtriigis vahendajatena, kasutades selleks sõnumirakendusi nagu Telegram.

Need vahendajad jagavad seejärel ülesandeid kohalikele värvatutele, kellele makstakse krüptovaluutas ja kes sageli ei teagi, et töötavad Venemaa heaks.

Kremli tellitud rünnakute varjatud iseloomu peetakse teadlikuks taktikaks, mille eesmärk on külvata lõhet NATO liitlaste vahel.

Idapoolsed liikmesriigid nagu Poola ja Balti riigid on avalikult ja häälekalt hukka mõistnud Venemaa agressiooni Euroopas.

Kuigi Läti ametnikud ei süüdistanud otseselt Venemaad, kinnitasid nad, et kolm kahtlusalust peeti kinni sätete alusel, mida kasutatakse kurjategijate puhul, kes „osutavad abi välisriigile tegevuses, mis on suunatud teise riigi vastu”.

Kuid kaugemal läänes asuvad riigid nagu Itaalia ja Saksamaa ei soovi sageli Moskvat süüdistada, kartes sõja laienemist. Just seda Lääne liitlaste vahelist lõhet püüabki Kreml esile kutsuda.

Pärast seda, kui Venemaa ja Saksamaa vahel gaasi edastanud Nord Streami torujuhe õhku lasti, hoiatasid Euroopa kõrgemad ametnikud, et selline tegevus võib viia NATO 5. artikli rakendamiseni.

Kuid sabotaažijuhtumite arvu suurenemisega, ehkki väiksema ulatusega, on needsamad ametnikud muutunud reserveeritumaks.

Iga karistamata rünnakuga koguvad venelased kasulikku teavet selle kohta, kui kaugele nad saavad NATO piire nihutada. See muudab iga eksimuse Lääne pealinnade ja Moskva vaheliseks mänguks.

NATO peasekretär Mark Rutte hoiatab Venemaad sageli, et tema kahtlustatavad sabotaažirünnakud on hoolimatud ja ohtlikud, väites, et alliansi vastus peab olema selge, kiire ja otsustav.

NATO ametnik ütles: „NATO jätkab oma vastupanuvõime tugevdamist ning rakendab ja täiustab vahendeid, mis on meie käsutuses hübriidtegevusele vastu seismiseks. Jälgime jätkuvalt liitlaste vastu suunatud pahatahtlikku tegevust, sealhulgas vahendajate kaudu toimuvat. Tagame igal sammul, et allianss oleks valmis heidutama mis tahes ohtu ja selle eest kaitsma ning hoidma oma miljardit kodanikku turvaliselt.”

Varasematel aegadel said Euroopa diplomaadid ja sõjaväelased kasutada Moskvaga suhtlemiseks mitteametlikke kanaleid, et ohjata pingete eskaleerumist, teades, et kumbki pool ei soovi omavahelist sõda.

Ent paljud neist varjatud suhtluskanalitest on pärast Ukraina-vastast sissetungi hääbunud.

Kuna Putin valmistab Venemaad ette jõu kasutamiseks NATO vastu „viie aasta jooksul” – nagu väidab Rutte –, näevad lääneriikide ametnikud seda hübriidrünnakut võimaliku eelmänguna.

See, mis varem piirdus idapiiriga Venemaa suunal, liigub lääne poole ja on muutumas uueks normaalsuseks alliansi ja Moskva vahelises vastasseisus.

Loe allikast edasi