Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 23. augustil kell 21.40:
– Ukraina ründas Krasnodari krais Vene naftaterminali;
– Ukraina võis rünnata Plessetski kosmodroomi;
– Zelenski: sõja lõpetamise võimaluse aken on 2027. aasta suve lõpuni;
– Ukraina hinnangul soovib Purin mobiliseerida 300 000 sõdurit;
– Zelenski: Venemaal on 600-630 ballistilist raketti;
– Vene droonirünnakus reisirongile hukkus kaks reisijat;
– Venemaa korraldas Odessa oblastis kaksikrünnaku reisirongile;
– Ukraina droonid tabasid teist Ozoni logistikakeskust kahe päeva jooksul;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit.
Ukraina ründas Krasnodari krais Vene naftaterminali
Sõjaväe teatel on kompleks Jeiski meresadama taristu oluline osa, mida kasutatakse naftasaaduste vastuvõtmiseks, hoiustamiseks ja laadimiseks meretranspordiks.
Rünnaku tagajärjel puhkes territooriumil tulekahju. Peastaap ei täpsustanud, milliseid relvi rünnakus kasutati.
Peastaabi andmetel suudavad sadama terminalid käidelda aastas ligikaudu 6,8 miljonit tonni veoseid, sealhulgas üle ühe miljoni tonni naftasaadusi.
“Rajatist kasutatakse Venemaa armee varustamiseks,” märkis sõjavägi. Terminalile tekitatud kahjude ulatust hinnatakse endiselt.
Krasnodari krai kuberner Venjamin Kondratjev teatas Telegramis, et rünnaku tagajärjel hukkus Jeiski rajoonis kolm inimest, sealhulgas kaks last. Üks vigastatu viidi haiglasse.
Ukraina on võtnud üha enam sihikule Venemaa naftatöötlemistehaseid, kütusehoidlaid ja logistikasõlmi, et häirida Vene relvajõudude varustamist ning kärpida Moskva sõjategevust rahastavaid energiatulusid.
Eraldi rünnakutes 22. augustil tabasid Ukraina väed ka Venemaa naftatöötlemistehast, sõjaväelennuvälja ja jaemüügiladu.
Ukraina võis rünnata Plessetski kosmodroomi
Venemaal Arhangelski oblastis asuva Plessetski kosmodroomi lähedal märgati pühapäeval droone, mis viitab võimalikule Ukraina rünnakule strateegilise tähtsusega rajatisele, kirjutab Unian.
Telegrami kanali Supernova+ andmetel märgati Kargopoli linna lähedal nelja põhja poole lendavat drooni. Kuna droonide lennutrajektoor suundus otse Plessetski poole, järgnesid sellele peagi teated võimalikust rünnakust kosmodroomile.
Plessetski kosmodroom jääb asustatud piirkondadest kaugele ning on Venemaa sõjalise kosmoseprogrammi üks olulisemaid ja strateegilisemaid tugipunkte.
Sealt stardivad riigi sõjalist infrastruktuuri toetavad kanderaketid, eelkõige Sojuz-2 ja Angara, millega saadetakse orbiidile Rassveti satelliidid.
Rassveti arendatavast sidevõrgust peaks plaanide kohaselt saama Venemaa analoog Elon Muski Starlinki süsteemile.
Zelenski: sõja lõpetamise võimaluse aken on 2027. aasta suve lõpuni
Ukraina president Volodõmõr Zelenski usub, et Venemaa vallandatud täiemahulise sõja diplomaatiliseks lõpetamiseks on aega järgmise suve lõpuni, kuna pärast seda algab USA valimiskampaania.
“Sõja lõpetamise võimaluste koridor kulgeb USA G20 tippkohtumisest kuni 2027. aasta suve lõpuni, sest siis algavad Ühendriikides presidendivalimised,” ütles Zelenski. “Usume, et see on praegu kõige aktiivsem etapp, kus diplomaatia saab viia sõja lõpetamiseni. See on selle aasta lõpp ja kuni 2027. aasta suve lõpuni.”
Tema sõnul tahavad USA riigipea erisaadikud Steven Witkoff ja Jared Kushner tõesti USA presidendile Donald Trumpile võidu tuua ja leida venelastega läbirääkimiste formaati.
“Neil on väga raske leida formaati, mis võimaldaks venelastel selle sõja lõpetamisega nõustuda ilma Ukraina Donbassist lahkumise ja muude vääritute otsusteta. Signaal on see, et venelased on pühendunud ainult ideele, et ukrainlased peavad oma riigi idaosast lahkuma või nad vallutavad selle ise,” ütles Zelenski.
“Venelasi ei huvita, kui palju inimohvreid nad kannavad või kui kaua see aega võib võtta. Nad tahavad seda eesmärki ikkagi saavutada. Mul on siin küsimus: kes garanteerib meile, et nad kaugemale ei lähe? Ma kinnitan teile: seni ei saa ei Ameerika ega Euroopa ega keegi teine selliseid garantiisid anda. Kuid on teada, et venelased tahavad kaugemale minna,” lisas ta.
Zelenski teatas kokkuleppest Kushneri ja Wittkoffiga arutada realistlikke sõja lõpetamise võimalusi.
“Lühidalt, relvarahu idee on üks, see on peamine punkt. Teine osa on see, mida ameeriklased vabamajandustsooni osas pakkusid… Ja kolmas: mida teevad Euroopa Liit ja NATO ning mida on Ukraina valmis selle saavutamiseks tegema? Kõik reageerivad ettepanekule positiivselt; kellelgi pole vastuväiteid,” ütles ta.
“See on see, mis on täna laual. Ameeriklastel on meie teada veel mitu ideed. Nad tahavad leida aja nende jagamiseks. Me ootame neid,” ütles Zelenski, lisades, et need on jagatud ideed ameeriklaste ja eurooplastega, samuti ameeriklaste lõpuleviidud vestlused ukrainlaste ja venelastega ning seetõttu võivad need olla realistlikud.
Ukraina hinnangul soovib Purin mobiliseerida 300 000 sõdurit
Ukraina hinnangul plaanib Venemaa mobiliseerida veel 300 000 sõdurit, keda kasutada peale septembri keskel toimuvaid parlamendivalimisi Venemaal, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski nimetas seda “perifeeria mobilisatsiooniks”, kus sõdima võetakse mehi Venemaa kaugematest regioonidest.
“Meie hinnangul ei toimu (mobilisatsioon) suuremates linnades. Aga ma ei usu, et nad suudavad seda siiski varjata,” lausus ta.
Zelenski: Venemaal on 600-630 ballistilist raketti
Venemaa võib suuta toota aastas kuni 1300 ballistilist raketti, praegu on tema käsutuses 600–630 sellist raketti, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
“Ma usun, et Venemaa võib olla võimeline tootma kuni 1300 ballistilist raketti aastas. Praegu on neil 600–630. Meil on ligikaudne arusaam sellest, kui palju nad praegusest kuni talve lõpuni toota suudaksid. Nad võivad olla võimelised tootma umbes 100 ballistilist raketti kuus. Kuid neil pole veel sellist võimsust,” ütles ta.
Zelenski sõnul tegutseb Ukraina kaitsevägi Venemaa kaitsetööstuse nõrgestamise nimel. Eelkõige on relvajõududele antud ülesandeks rünnata sõjalisi sihtmärke ja võtta muid meetmeid ballistiliste rakettide tootmise häirimiseks.
Zelenski ütles ka, et Ukraina sõjavägi plaanib operatsioone, mille eesmärk on takistada Venemaal oma kavandatud raketirünnakuid läbi viimast.
“On veel üks valdkond, millega me tegeleme. Ma arvan, et olete hiljuti näinud, et mingil hetkel plaanisid nad rünnakut, aga ei viinud seda ellu. See pole kokkusattumus. Teisisõnu, me töötame selle nimel, et takistada neil ulatuslikke raketirünnakuid,” ütles ta.
“Need on eraldiseisvad, keerulised operatsioonid ja me hakkame nüüd nägema esimesi tulemusi. Need pole muidugi veel piisavad, aga see on kindel tee ja me astume oma samme,” lisas Zelenski.
Vene droonirünnakus reisirongile hukkus kaks reisijat
Ukraina raudteetaristu sattus pühapäeval Venemaa mitme järjestikuse rünnaku sihtmärgiks, hukkus kaks reisijat ja viis inimest sai vigastada.
Harkivi oblastis Limanivka jaamas ründas Venemaa drooniga Lozovajast Harkivisse teel olnud reisirongi. Drooniohu tõttu eelnevalt rong peatati ning reisijaid hakati kohe evakueerima.
Enamikul reisijatel ja rongimeeskonnal õnnestus liikuda raudteetaristust ohutusse kaugusesse, kuid osa inimesi jäi rongi lähedale ja see sai neile saatuslikuks.
Rünnakus hukkus kaks naist ning viis inimest said vigastada. Hiljem ründasid Vene väed rongi uuesti, kui sündmuskohal töötasid juba päästjad. Teises löögis keegi vigastada ei saanud.
Venemaa korraldas Odessa oblastis kaksikrünnaku reisirongile
Venemaa korraldas pühapäeval Ukraina Odessa oblastis kaksikrünnaku reisirongile, keegi kannatada ei saanud, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Kiper.
Rünnaku alla langes Žõtomiri-Odessa reisirong.
“Ligi 600 reisijat, sealhulgas 15 last, sattus täna Venemaa reaktiivdroonide rünnaku alla. Vaenlane ründas reisirongi ja pärast esimest rünnakut, kui päästjad ja hädaabiteenistused juba sündmuskohal töötasid, korraldas teise rünnaku. Õnneks keegi vigastada ei saanud,” ütles Kiper.
Tema sõnul peatati rong pärast esimest rünnakut kiiresti ning kõik reisijad, samuti rongi- ja vedurimeeskonnad evakueeriti ohutusse kaugusesse.
Inimesed transporditi rünnakupaigast kiiresti minema.
Ukraina droonid tabasid teist Ozoni logistikakeskust kahe päeva jooksul
Ööl vastu pühapäeva sai droonilöögi Ozoni logistikakeskus, mis asub Venemaal Orenburgis, vahendab The Kyiv Independent. Ozon on Venemaa suurima veebikaubandusettevõtte Wildberries suur konkurent.
Teadaolevalt oli see teine tabamus Ozonile kuuluva hoone pihta. Esimene rünnak toimus laupäeval, päev enne teist rünnakut varem. Kahjustuste täielik ulatus ei ole hetkel selge. Ukraina ametnikud põhjendavad rünnakuid sellega, et ettevõte müüb kaupu Venemaa relvajõududele.
“Süstemaatilised rünnakud kahesuguse kasutusega kaupade ladudele raskendavad vaenlase tegutsemist ja avaldavad negatiivset mõju kogu Venemaa majandusele,” teatas Ukraina kaitseministeerium pärast laupäevast rünnakut.
Orenburg asub Edela-Venemaal Kasahstani piiri lähedal, Venemaa-Ukraina piirist ligikaudu 1000 kilomeetri kaugusel.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 476 580 (+1310);
– tankid 12 292 (+0);
– jalaväe lahingumasinad 25 202 (+26);
– suurtükisüsteemid 48 451 (+69);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2 054 (+0)
– õhutõrjesüsteemid 1 585 (+1);
– lennukid 440 (+1) ;
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2 352 (+8);
– operatiivtaktikalised droonid 476 566 (+1 925);
– tiibraketid 5 052 (+3);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 138 219 (+415);
– eritehnika 4 569 (+4).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Related Posts
