Lembit Vaba
Lembit Vaba (sündinud 27. mail 1945) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.[1]
Ta lõpetas 1964. aastal Lihula Keskkooli.[2] Kõrghariduse sai ta 1971. aastal, olles õppinud nii Tartu Riiklikus Ülikoolis kui ka Läti Riiklikus Ülikoolis Riias.
Ta oli aastatel 1971–1974 Keele ja Kirjanduse instituudi aspirant.
Ta sai filoloogiateaduste kandidaadi kraadi 1978. aastal Tartu Riiklikust Ülikoolist ja filosoofiadoktori kraadi 1998. aastal väitekirjaga "Uurimusi Läti-Eesti keelesuhetest" Tampere Ülikoolist.
Ta oli aastatel 1974–1984 Keele ja Kirjanduse Instituudi soome-ugri keelte sektori nooremteadur.
Aastatel 1997–2013 töötas ta Tampere ülikooli keeleteaduse ja tõlketeooria osakonna soome keele eriharu eesti keele ja kultuuri lektorina.
Looming
Ta on tõlkinud eeskätt läti, aga ka vene kirjandust. Lembit Vaba on Läänemere keeleruumi viljakas uurija, sügavam huvi on olnud läti-eesti keelesuhteid[3] ja eesti keele sõnavara.[4]
Olulisemad teosed on monograafiad "Läti laensõnad eesti keeles" (1977), "Uurimusi läti-eesti keelesuhetest" (1997) ja artiklite kogumik "Sõna sisse minek" (2015).[3]
Tunnustus
- Emakeele Seltsi auliige
- Läti Teaduste Akadeemia välisliige
- 2008 – Balti Assamblee teaduspreemia
- 2019 – Läti Tunnustusristi 5. klass[5]
- 2021 – Eesti-Läti keeleauhind 2020[6]
Viited
- ↑ "ETIS".
- ↑ Lihula Keskkooli vilistlased
- 1 2 "L. Vaba ajakirjas Oma Keel" (PDF).
- ↑ "L.Vaba Vikerraadio "Keelesaates"".
- ↑ Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr. 7, Rīgā 2019. gada 8. aprīlī. Latvijas Vēstnesis Nr. 72 (6411), 10.04.2019, oficiālās publikācijas Nr. 2019/72.8.
- ↑ https://www.postimees.ee/7330559/eesti-ja-lati-keeleauhinna-palvis-lembit-vaba