Kõik sai alguse sellest, et 35-aastane Soome naine Riina taotles juunis Kelalt toimetulekutoetust. Ta on töötu ja kasvatab last koduhooldustoetuse abil.

Möödus rohkem kui kuu. Riina tasus üüri ja ostis toitu, kuid kätte jõudis elektriarve tasumise tähtaeg. Ta taotles toimetulekutoetust ja helistas Kelasse, vahendab Yle.

Riina meenutab, et ütles Kela esindajale: tal on sularahas kuus eurot ja pangakontol 26 eurot. Järgmisel päeval võttis temaga ühendust lastekaitse töötaja.

Pärast kõnet oli Kela töötaja algatanud lastekaitsemenetluse, tundes muret, kas emal jätkub raha lapse toidu ja mähkmete jaoks. „See oli paras šokk, sest teadsin, et meil pole ohtu nälga jääda,” meenutab Riina.

Kela töötajal ei õnnestunud emaga ühendust saada, mistõttu ei saanud ta kontrollida, kas ema nõustub menetluse algatamisega. 30. juulil helises uksekell. Kaks lastekaitse töötajat tulid Riinale koju külla.

Riina ütles neile, et toitu ja mähkmeid oli kogu aeg olemas olnud. „Emana tundus lastekaitse teade raske, kuid visiit ise läks väga hästi. Tundsin, et mind kuulatakse.”

Visiidi tulemusena sai Riina 100-eurose K-Grupi kinkekaardi. Lastekaitse töötaja märkis, et kohtumine ei tekitanud muret pere olukorra pärast ning lapse põhivajadused olid rahuldatud. Hinnangu põhjal polnud vajadust sotsiaalteenuste ega teenusevajaduse põhjalikuma hindamise järele.

Yle on tutvunud Kela toetuste määramise otsustega.

Lastekaitse teadete arv on viimastel aastatel kasvanud. Kela esitab igal aastal sadu lastekaitse teateid. Suurem osa lastekaitse teadetest tehakse koolides.

Kela toimetulekutoetuse üksuse juht Petri Hannula selgitab, et Kela esitatud lastekaitse teadete arvu kasv võib olla seotud toimetulekutoetuse taotluste arvu suurenemisega.

Hannula märgib üldiselt, et Kelal, nagu ka teistel ametiasutustel, on kohustus esitada lastekaitse teade, kui laps vajab abi.

„Lastekaitse teate puhul on esmatähtis lapse parim huvi. On olukordi, kus on äärmiselt oluline sekkuda ning selgitada välja lapse kaitseks vajalikud teenused ja meetmed,” sõnab ta.

Üldjuhul teavitatakse klienti telefonivestluse käigus sellest, et esitatakse lastekaitse teade. Teate esitamiseks ei ole siiski vaja eestkostja nõusolekut.

Hannula sõnul menetletakse Kela toimetulekutoetuse taotlusi ettenähtud aja jooksul – ehk mõne tööpäeva jooksul. Üksikklientide puhul sõltub menetlusaeg sellest, kas taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet ja kas kõik nõutavad lisadokumendid on esitatud.

Juulis teatas Kela, et töötutoetuse esmakordsete taotluste menetlemine võtab tavapärasest kauem aega. Töötutoetuse seaduse kohaselt peab Kela tegema otsuse töötutoetuse kohta hiljemalt 30. kalendripäeval pärast taotluse laekumist. Taotluste hulka suurendasid kasvav töötus, õpingud lõpetanud noored ning töötud, kes taotlesid Kela toetust pärast sissetulekupõhise töötutoetuse maksmise perioodi lõppu.

Kela esitatud lastekaitse teated on üldjuhul seotud inimeste majandusliku olukorraga, kuigi selle taga võib olla ka muid põhjuseid, märgib Edela-Soome heaolupiirkonna kliendinõustamisjuht Johanna Lehtola e-posti teel.

„Üldiselt võib täheldada, et klientide ja perede majanduslik olukord on viimastel aastatel halvenenud – mida kinnitavad ka kõnealused teated – ning see võib soodustada sotsiaalabi vajadust, isegi kui teenuse poole pöördumise peamine põhjus on mõni muu tegur,” märgib ta.

Riina saab Kelast koduhooldustoetust, eluasemetoetust, lapsetoetust ja üldtoetust. Nende toetuste kogusumma on veidi alla 1000 euro kuus.

Tema kolmetoalise korteri üür – sealhulgas veetasu ja parkimiskoht – on 536 eurot.

Veel aasta tagasi oli Riina Kahari majanduslik olukord teistsugune. Ta sai vanemahüvitist, millele järgnes sissetulekust sõltuv töötushüvitis. Seejärel läks ta üle koduhooldustoetusele.

Riina on suhtes lapse isaga, kuid mees elab teisel aadressil.

Enne rasedust töötas Riina füüsilisest isikust ettevõtjana juuksurina, kuid tal tekkis ülitundlikkus tööl kasutatavate toodete suhtes. „Olin keerulises olukorras ja mul polnud varuplaani,” tunnistab ta.

Varem kuulus Riinale eramaja. Ta selgitab, et üürnikud jätsid üüri maksmata ning kinnisvara sai veekahjustusi, mida kindlustus ei katnud. Selle tagajärjel sattus ta võlgadesse.

Raseduse ajal omandas Riina ärialase kvalifikatsiooni ja on kandideerinud selle valdkonna töökohtadele. Mais töötas ta paar päeva valla kooliabina, kuid sissetuleku kaitstud osa arvestamise lõpetamine mõjutas kohe tema toetusi.

Riina sai 31. juulil positiivse otsuse eluasemetoetuse kohta. Ta tasus oma võlgu olnud elektriarved. „See on olnud stressirohke, sest arved ei oota Kela otsust,” sõnab ta.

Riina sai otsuse toimetulekutoetuse kohta 7. augustil. See oli negatiivne. Varem augustis oli talle teatatud, et tema taotlusest puudub kodukindlustuse poliis.

Kuna otsused toetuste kohta viibisid, pidi naine toidu ostmiseks sõpradelt raha laenama.

Lastekaitse teate tõttu on Riina kahelnud, kas ta julgeb enam Kelast toimetulekutoetust taotleda. „Süsteem peab muutuma. Ei ole õige, et inimese majanduslik olukord variseb kokku vaid seetõttu, et ta peab otsust nädalaid ootama,” lausub ta.

Riina esitas parlamendi õiguskantslerile kaebuse seoses toimetulekutoetuse taotluse menetlemise viibimisega. Yle on kaebusega tutvunud.

Loe allikast edasi