Tegemist oli esimese iseseisva Eesti nimel võidetud olümpiamedaliga. Varem, 1916. aastal oli Lossmann tulnud Venemaa meistriks 5000 meetri jooksus.

Antwerpeni olümpiamängudel oli tema aeg 2.32.48,6 ja võitjale Hannes Kolehmainenile kaotas Lossmann vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha.

Sportlaskarjääri jooksul suutis Lossmann püstitada 20 Eesti rekordit. 1944. aastal põgenes Lossmann Rootsi, kus ta töötas kullassepana. Tema mälestuseks korraldatakse 1991. aastast juunikuus Viljandis Jüri Lossmanni mälestusjooksu, mille distants on 6,5 km. Kuni aastani 2005 oli mälestusjooksu raja pikkus 21,1 km ehk joosti poolmaratoni.

22. augusti sündmused Eestis:

1888 – Tallinnas avati hoburaudteeliin lõigul Vene turg – Kadriorg.

1908 – Jakob Vestholm sai õiguse asutada oma eraalgkooli alusel progümnaasiumi kursusega poeglastekool.

1920 – Belgias Antwerpenis toimunud VII olümpiamängudel võitis Jüri Lossman maratonijooksus hõbemedali, tuues läbi aegade esimese olümpiamedali iseseisvale Eestile.

1952 – sündis teleajakirjanik Aleksandr Zukerman

1991 – nõukogude dessantväelased lahkusid Eestist. Valitsus hakkas tugevdama oma võimu Kirde-Eestis. Ametist lasti lahti riigipöördekatset toetanud liidutehaste direktorid.

1991 – Island ja Leedu tunnustasid taasiseseisvunud Eesti Vabariiki.

1994 – põllumajandusminister Jaan Leetsar sõitis neljapäevasele visiidile Saksamaale Brandenburgi liidumaale.

1994 – Eestisse saabus töövisiidile Rootsi parlamendi delegatsioon eesotsas parlamendi spiikri Ingegerd Troedssoniga.

1995 – kunstiülikooli nõukogu otsustas, et kunstiülikool tuleb sügisel rahanappusel ajutiselt sulgeda.

1995 – president Lennart Meri More võttis vastu USA esindajatekoja liikme Tom Lantose, Iisraeli suursaadiku Tova Herzeli ja USA suursaadiku Eestis Lawrence Taylori.

1996 – Eesti riigikogu ja Läti seim ratifitseerisid merepiiri leppe.

1997 – Tallinna lauluväljakul esines Michael Jackson.

1999 – algas interneti- ja arvutivõimalusi tutvustav Tiigrituur.

2000 – valitsus kiitis heaks vedelkütuse miinimumvaru seaduse eelnõu. Varu kogus pidi kõigi kütuseliikide puhul vastama 90 päeva keskmisele sisetarbimisele.

2005 – suri kirjanik ja lavastaja Mati Unt

Ja maailmas:

476 – germaanlaste sõjavägi kuulutas Odoakeri Itaalia kuningaks.

1389 – Pariisis veeres esimest korda tõld – Baieri Isabella, pärastise Prantsuse kuninganna oma.

1485 – peeti Bosworth Fieldi lahing, millega lõppes Rooside sõda.

1642 – kuningas Charles I nimetas parlamenti reeturlikuks, sellega algas Inglise kodusõda.

1654 – hilisema USA pinnale saabus esimene juut. Tema nimi oli Jacob Barsimson.

1791 – algas Haiti revolutsioon.

1831 – Virginias puhkes Nat Turneri juhtimisel orjade ülestõus.

1848 – USA liidendas New Mexico.

1849 – toimus maailma esimene õhurünnak, kus Austria heitis Veneetsiale süütepomme.

1851 – Austraalias leiti kulda.

1862 – sündis prantsuse helilooja Claude Debussy.

1864 – kirjutati alla Genfi konventsioonile, moodustati Punane Rist.

1875 – ratifitseeriti Peterburi leping, mis nägi ette Sahhalini ja Kuriilide vahetamise.

1902 – sündis saksa režissöör ja fotograaf Leni Riefenstahl More.

1910 – Jaapan liidendas Korea.

1920 – sündis USA kirjanik Ray Bradbury.

1926 – Johannesburgis leiti kulda.

1991 – kell 02.12 saabus Krimmist lennukiga Moskvasse Mihhail Gorbatšov. Ta tegi avalduse ning ütles, et kontrollib jälle olukorda ja on taastanud kontakti riigiga.

1991 – varahommikul vahistati riikliku erakorralise seisukorra komitee liikmed, NSV Liidu siseminister Boriss Pugo sooritas vahistamise ennetamiseks enesetapu.

2009 – Itaalias loositi Euroopa suurim lotovõit – 147,8 miljonit eurot võitis Toscana maakonna Bagone küla 47-aastane elanik.

2019 – Poolas Tatra mägedes sai äikesetormis pikselöögi tagajärjel surma viis inimest, üle saja inimese sai viga.

2023 – India mehitamata kuumissioon õnnestus. Nende automaatjaama Chandrayaan-3 kuukulgur maandus Kuu pinnal ja Indiast sai esimene riik, kelle kosmoseaparaat maandus Kuu lõunapoolusel.