Praegu pannakse selliste järskude tarbimistippude katmiseks sageli huugama fossiilkütustel töötavad lisakatlad. Värske uuring näitab, et puhtaima ja soodsaima alternatiivi valik sõltub sellest, kui karm ja pikk külmalaine tuleb üle elada.

Järelduseni jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli ja Austria Johannes Kepleri nimelise ülikooli teadlased. Nad analüüsisid enam kui 160 soojamajanduses töötava spetsialisti ja teadlase kogemusi ning arvutasid seejärel läbi ligi poolesaja erineva kaugküttestsenaariumi tasuvuse ja keskkonnamõju.

Uuringust selgus, et lühikeste tarbimistippude puhul kujutavad majanduslikult kõige soodsamat lahendust elektriboilerid. Jutt käib olukordadest, kus lisavõimsust läheb vaja vaid kõige külmematel tundidel ja see lisavajadus katab kogu küttesüsteemi võimsusest 10–20 protsenti. Elektriboilerite kasutus tuleb traditsioonilistest gaasikateldest keskmiselt viiendiku võrra odavam.

Kui aga lisasoojuse vajadus ulatub juba 40 protsendini süsteemi võimsusest ning nõuab pikemat ja tihedamat tööd, muutuvad kõige mõistlikumaks lahenduseks hoopis suured soojuspumbad. Need säästavad algenergiat ligi 50 protsenti ja kärbivad süsinikuheitmeid enam kui kolmandiku võrra. Ehkki biomassikatlad pakuvad suurimat keskkonnakasu, vähendades saastet üle 90 protsendi, läheks nende käigushoidmine maksma gaasiküttest peaaegu kolm korda rohkem.

Teadlaste sõnul dikteerib tehnoloogiate tasuvuse seega seadmete alginvesteeringu, nende energiatõhususe ning kütuse- ja hoolduskulude omavaheline tasakaal.

Elektriboilerit on võrdlemisi odav paigaldada, mistõttu tasub alginvesteering end ära isegi siis, kui masin peab huugama vaid mõnikümmend tundi aastas. Soojuspumba või biomassikatla rajamine nõuab seevastu väga suurt algkapitali, mis vajab tagasiteenimiseks pikemat ja pidevamat tööaega. Kuna soojuspumbad kasutavad energiat äärmiselt tõhusalt, tootes ühest elektriühikust mitu ühikut soojust, osutuvad need pikemate külmaperioodide ajal nii rahakoti kui ka loodushoiu vaates kaugküttevõrkudele kõige kindlamaks valikuks.

Tulemused ilmusid ajakirjas Energy Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.