Venemaa ja Austraalia kodakondsusega 27-aastane mees läbis Venemaal sõjaväelise laadiga väljaõppe ning liitus hiljem Ukraina relvajõududega, rääkis Austraalia föderaalpolitsei komissar Krissy Barrett pressikonverentsil.

“Me ei soovi, et Austraalia muutuks pelgupaigaks inimestele, kes tegelevad teiste riikide nimel sekkumistegevusega,” märkis komissar.

Politsei andmetel sõitis süüdistatav 2024. aasta oktoobris väljaõppe saamiseks Venemaale.

Seejärel naasis mees uurijate sõnul Austraaliasse, kus hoidis ühendust inimestega, keda pidas Venemaa luurega seotuks.

Politsei kinnitusel suundus mees 2025. aastal Ukrainasse, astus riigi relvajõududesse ning sai ligipääsu teabele sõjaväelaste, üksuste ja nende asukohtade kohta.

Seejärel mees edastas või püüdis edastada Ukrainas hangitud teavet isikutele, kes tegutsesid tema veendumuse kohaselt Venemaa luureteenistuste nimel, rääkis Barrett.

“Süüdistuse kohaselt seadis selline tegevus ohtu Ukraina sõjaväelaste turvalisuse ja julgeoleku,” sõnas komissar.

Tahtliku välisriigi sekkumise eest karistatakse Austraalias kuni 20-aastase vangistusega.

Komissar Barretti sõnul on see esimene kord alates uute seaduste vastuvõtmisest 2018. aastal, kui Austraalia ametivõimud esitasid Venemaaga seotud isikule süüdistuse välisriigi sekkumise katses.

Austraalia on alates Venemaa rünnakust 2022. aasta veebruaris Ukrainat toetanud.

“Oleme eraldanud Ukraina kaitse toetuseks üle 1,5 miljardi dollari (900 miljonit eurot). Sellest enam kui 1,3 miljardit dollarit (700 miljonit eurot) moodustab sõjaline abi, mis hõlmab elutähtsat lahinguvarustust ja Ukraina vägede väljaõpet,” ütles Austraalia välisminister Penny Wong eelmise aasta veebruaris.

“Austraalia on esimesest päevast peale selgelt välja öelnud, et Venemaa ja tema ebaseaduslikule sissetungile kaasaaitajad peavad silmitsi seisma tagajärgedega,” rõhutas Wong.