Läti keskstatistikabüroo (CSB) peab hakkama avaldama nimekirja ettevõtetest, mis ekspordivad kaupu Venemaale ja Valgevenesse või impordivad midagi nendest riikidest iga kuu vastavalt seimis vastu võetud Ukraina tsiviilelanike toetamise seaduse muudatustele.

Seadusemuudatuse üle peetud arutelu keskmes oli tõik, et kuigi nimekirjas olevad ettevõtted ei riku seadusi, võib agressorriikidega äritegevust võib pidada moraalselt taunitavaks, märkis Läti rahvusringhäälingu veebiportaal (LSM.lv).

LSM rõhutas, et tegemist ei ole rahvusvahelisi sanktsioone rikkuvate ettevõtete loendiga. Nimekirjas on ettevõtted, mis jätkavad äritegevust valdkondades, mille suhtes sanktsioone ei kohaldata, näiteks toiduainete ja ravimitega kauplemisel.

“Nimekirja avaldamine võimaldab avalikkusel, koostööpartneritel ja ettevõtjatel endil selgelt näha, millised ettevõtted endiselt Venemaa ja Valgevenega kaupu ekspordivad või impordivad, ning hinnata selle põhjal oma edasist koostööd,” teatas CSB.

Sisuliselt tähendab see, et tarbijad ja teised ettevõtted saavad nimekirjaga tutvuda ning soovi korral selles toodud ettevõtteid boikoteerida.

Seni ei olnud selline teave avalikult kättesaadav, kuna Läti maksuameti (VID) valduses olevatele andmetele kehtisid konfidentsiaalsuspiirangud. Tänavu 18. juunil otsustas Läti parlament seadust muuta ning kohustas maksuametit edastama vastavad andmed keskstatistikabüroole, mis peab need oma veebilehel avaldama. Nimekirja hakatakse uuendama iga kuu.

Esialgses nimekirjas on 170 ettevõtet, nende seas sellised tuntud firmad nagu Lauma Lingerie ja ravimifirma Grindeks.

Lisaks nimekirjale avaldatakse eraldi dokument, milles nimekirja kantud ettevõtetel on võimalus selgitada, miks nad jätkavad ärisidemeid Venemaa ja Valgevenega. Mõned ettevõtted väidavad, et neil tegelikult ei ole agressorriikidega üldse impordi- või ekspordisuhteid.

Nimekiri on kättesaadav läti keeles Exceli vormingus Läti Keskstatistikabüroo veebilehel.