Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust selgus, et kuigi sageli tehakse Eestis platvormitööd õpingute, palgatöö, pensioni, vanemahüvitise või ettevõtluse kõrvalt, leidub siiski mitu tuhat inimest, kes teevad seda täistööajaga või suuremaski mahus.
Platvormitööd uurides eristasid teadlased veebi- ja kohapõhist töövormi. Esimene kätkeb endas väga erinevaid valdkondi, programmeerimisest sisuloomeni. Kohapõhine platvormitöö tähendab aga valdavalt sõidujagamis- kullerteenuse pakkumist.
Raporti kohaselt oli veebipõhise töö tegijate seas täistööajaga töötajate osakaal 7 protsenti, kuid sõidujagamis- ja kullerteenuse pakkujatest teeb seda tööd täistööajaga vähemalt 30 protsenti vastanutest, mis on arvutuslikult 2245 inimest.
Veebi- ja kohapõhise platvormitöö tegijate vastused erinesid oluliselt. Uuringu autori ning Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise valdkonna professori Mari-Klara Steini sõnul on selle üheks põhjuseks, et veebipõhised platvormitöötajad teevad enamasti erialast tööd, milleks on omandatud haridus. Lisaks oli neil nii kõrgem rahulolu arenguvõimalustega kui ka valmisolek täiendõppeks.
Kohapõhise platvormitöö tegijad olid aga enda hinnangul palju keerulisemas olukorras. “Inimesed ei mõtlegi sellest kui karjäärist, vaid see on lihtsalt sissetuleku allikas. Samal ajal näevad nad, et on tööks ülekvalifitseeritud ja arenguvõimalusi eriti ei ole,” selgitas Stein.
Arenguseire Keskuse eksperdi Olavi Milleri sõnul oli platvormitöö põhiline sissetulekuallikas vaid 10 protsendil küsitletutest. “See on üpris väike osakaal, aga neid vastajaid iseloomustas see, et nad teevad platvormitööd enamasti enam kui täistööajaga, mis tähendab 160 ja rohkem töötundi kuus,” lisas Miller.
Ülekvalifitseeritud viiendik
Karjääritupikus olevateks võib lugeda inimesi, kes töötavad täistööajaga alal, milleks nad on enda hinnangul ülekvalifitseeritud. Regulaarselt sõidujagamises ja kullerina töötavatest inimestest arvas ennast sellises olukorras olemas 19 protsenti. “Olukorras, kus inimenese kogu tööaeg on kulleri- või sõidujagamisteenuse all kinni, on ilmselt väga raske leida hetke, et midagi juurde õppida või muud tööd otsida. Seda me defineerimegi karjääritupikuna,” selgitas Olavi Miller.
Ligi pooled küsitletud platvormitöö tegijatest hindasid enda töös raha tähtsust maksimumhindega. Äpitaksojuhtide ja toidukullerite seas pidas aga raha esmatähtsaks üle 70 protsendi vastanutest.
Platvormitöö tegijate hinnangul on see mõistlik ja tõhus viis, kuidas teenida lisaraha. Näiteks tudengeid, kes tegelevad õpingute kõrvalt platvormitööga, ei saa kuidagi lugeda karjääritupikus olevateks inimesteks. “Samuti näeme, et järjest rohkem on platvormitööd tegemas ka pensionärid. Selleks võib olla nii veebipõhine kui ka kulleriteenus ning see on väga huvitav ja küllaltki moodne viis oma pensionit kasvatada,” tõi Miller näite.
Karjääritupikusse sattunutest tõusid Mari-Klara Steini sõnul esile kaks vastanute rühma. “Üks grupp on kindlasti immigrandid, kellel on kodumaalt omandatud kraad ja väga head oskused, kuid Eestisse saabudes puudub neil keeleoskus ja nad ei saa siin oma erialale vastavat tööd teha. Siis on lahenduseks äpitaksondus ja kullerina töötamine, sest need on suhteliselt madala sisenemisbarjääriga,” sõnas ta.
Teine grupp on aga nii eestikeelsed kui ka muukeelsed hilisemas keskeas inimesed, kes on töö kaotanud. “Võib-olla on põhjus selles, et eriala, milles nad kunagi kraadi omandasid, ei ole enam nii relevantne. Nad peaksid läbima ümberõppe, aga pole saanud seda teha, kaotavad töö ning sellisel juhul on ümberõpet veelgi raskem teha. Siis nad lähevadki raha teenimiseks sõidujagamisse või kulleriks,” lisas ta.
Samuti nentis Stein, et platvormitöö tegijate hinnangul ei väärtustata nende töökogemust väljaspool platvorme ning see võib mõjuda kehvasti edasisele karjäärile. “Lisaks tõid platvormitöö tegijad korduvalt murekohana välja ebaühtlaselt tagatud ravikindlustuse ning palgatööle naasmise ajendiks on sageli just kindlustuskaitse taastamine,” selgitas teadlane.
“Kõige olulisem ongi tegelikult sotsiaalse kaitse probleem. Praegu on kullerid ja sõidujagamisteenuse tegijad kõik ettevõtjad. Kui oleme intervjuudes küsinud, kuidas nad sellesse suhtuvad, siis tegelikult meeldib neile see vabadus, mida ettevõtlus pakub. Probleem on aga just sotsiaalse kaitse puudumisega,” tõdes Olavi Miller.
Miller viitas varasema raporti tulemustele, mille kohaselt on 14 protsenti regulaarsetest platvormitöö tegijatest ilma ravikindlustuseta ja töötuskindlustusega kaetuid on vaid 32 protsenti.
Töötaja või enda tööandja
Kuidas aga pakkuda platvormitöötajatele paremat kaitset? “Erinevused tulevad detailidest – millal on inimene töölepingulises suhtes ja millal kvalifitseerub ta ettevõtjaks? Ettevõtjana peaks tal olema õigus määrata ise hinda, mille eest ta tööd teeb ning peaks olema võimalus hallata enda kliendisuhteid. Kui aga platvormil töötades neid õigusi tagatud pole, siis võiks seda defineerida juba töötajana töötamiseks. Sellised detailid võiks ainuüksi õigusselguse huvides paika panna,” selgitas Miller.
Mari-Klara Stein rõhutas, et platvormitöö on suure potentsiaaliga töötamise viis ning oma olemuselt palju laiem kui kulleriteenuse pakkumine. “On hästi palju inimesi, kes teevad veebipõhist, erialast ja arendavat tööd. See annab paljudele inimestele võimaluse olla iseenda tööandja ja väikeettevõtja, kes ei pea üheksast viieni tööl käima. Tahaksin, et ka noorte seas tekiks rohkem teadlikkust platvormitööst kui võimalikust alternatiivist,” selgitas ta.
Mari-Klara Steini koostatud analüüs “Platvormide mõju karjääriteedele” on osa pea kaks aastat kestnud uuringust “Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis”, mis kestab 2026. aasta oktoobrini. Selleks ajaks valmib uuringu lõppraport, kus edastatakse ka kokkuvõtlikud soovitused platvormitöö kujundamiseks.
Related Posts
