
Kasutatud sõiduautode toomine Rootsist Soome on järsult vähenenud. Impordimahud meie naaberriigist langesid ajavahemikus jaanuarist juulini veidi üle 32 protsendi võrreldes eelmise 2025. aasta sama perioodiga.
Veel paar aastat tagasi tundus, nagu ujutaksid Rootsist pärit autod Soome üle, kuna igakuiselt imporditi regulaarselt umbes kaks tuhat sõidukit. Nüüdseks on see arv langenud ligikaudu tuhandeni või isegi madalamale, vahendab Helsingin Sanomat.
„Kuuleme oma Rootsi partnerorganisatsioonidelt, et aastaid on parimad autod sisuliselt välja valitud ja eksporditud,” ütleb Soome mootorsõidukite müügi- ja remondiettevõtete liidu (AKL) tegevdirektor Tero Lausala.
„Sealsete automüüjate sõnul on kvaliteetsete uuemate sõidukite varud – mida nad oleksid soovinud ise hooldada – suures mahus välismaale viidud,” jätkab Lausala, märkides, et sõidukite hooldus on automüüjate jaoks oluline tuluallikas.
Lisaks – kui varem muutis toomise atraktiivseks Rootsi krooni nõrk kurss euro suhtes, siis nüüd on valuuta taastumas 2023. aastal nähtud madalseisust.
Reeglina sõidavad rootslased uuemate autodega kui soomlased. Samuti vahetavad nad neid sagedamini. Seda selgitab asjaolu, et liising – ehk pikaajaline rent – on läänenaabri juures populaarsem.
Seetõttu jõuab Rootsi turule pidevalt vähese läbisõiduga autosid – sõidukeid, mida Soome edasimüüjad ja tarbijad innukalt omandada soovivad. Seni on olnud võimalik läänenaabri juurest mõistliku hinnaga soetada üsna uusi elektriautosid.
„Nõudlus täiselektriliste autode järele on kasvanud väljaspool Soometki. Kasutatud sõidukitele leidub turgu ka teistes riikides – selle tulemusel on hinnad tõusnud ning nende Soome importimise tasuvus – arvestades kõiki kaasnevaid kulusid – on vähenenud,” märgib Lausala.
Samas on Rootsi uute autode turg raskustes ja mitmed edasimüüjad on tegevuse lõpetanud. Üks peamisi probleeme tuleneb viimastel aastatel sõlmitud liisingulepingute tagajärgedest: tagastatud sõidukite väärtus on sageli osutunud oodatust madalamaks.
Soome imporditakse igal aastal 40 000 – 45 000 kasutatud sõiduautot.
Impordi kogumaht on tänavu eelmise aastaga võrreldes vähenenud veidi üle 11 protsendi. Saksamaa möödus Rootsist ja tõusis peamiseks impordiriigiks.
Rootsist pärit impordi vähenemine ei tähenda autode nappust – olukorda tasakaalustab asjaolu, et autosid hangitakse nüüd laiemast ringist üle kogu Euroopa. Lausala sõnul on sektori ettevõtete hankekanalid mitmekesistunud.
Näiteks toodi aasta esimesel poolel Itaaliast Soome ligi 700 autot, mis tähendab ligikaudu 35-protsendilist kasvu.
Soome ei tooda kehvas seisus sõidukeid, mis oleksid ülevaataja õudusunenägu – tüüpiline näide on vaid mõne aasta vanune elektriauto.
Täiselektrilised sõidukid moodustasid impordist 57 protsenti. See näitaja tähendab viie protsendipunkti suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga.
Võrdluseks võib tuua, et Soome automüüjate müüdud kasutatud autode seas on täiselektriliste sõidukite osakaal veidi alla 13 protsendi, ehkki ka see näitaja on tõusuteel.
Automüüjate juures on kasutatud autode puhul endiselt populaarseim jõuallikas bensiinimootor, mille osakaal kasutatud autode turul on veidi üle 51 protsendi. Siiski kuuluvad „bensiiniautode” kategooriasse ka sellised sõidukid nagu ise laadivad hübriidid, mille puhul elektrimootor pakub sõidul kerget lisatuge.
