Kliimateadlased on pikalt kasutanud kuumataluvuse mõõdupuuna noore ja terve täiskasvanu füsioloogiat. See tähendab, et vanemate inimeste bioloogiline haavatavus jäi tähelepanuta ning varasemad kliimamudelid alahindasud muutusega seotud tulevikuohte.

Igas eas oma taluvuspiir

Maailma rahvastik vananeb ja selle tulemusel suureneb lähikümnenditel kuumatundlike inimeste hulk. Aastaks 2050 elab maailmas üle kahe miljardi vähemalt 60-aastase inimese, kes moodustavad ligi viiendiku kogu maamuna rahvastikust. Enamik neist elab väikese ja keskmise sissetulekuga arenguriikides, mis asuvad üleilmse soojenemise nn eesliinil.

Inimkeha reguleerib temperatuuri peamiselt higistades ja naha verevarustust suurendades. Vananedes higinäärmete talitlus aga nõrgeneb, mistõttu ei suuda keha end enam tõhusalt jahutada. Samuti ei suuda süda enam endistviisi verd naha pinnale pumbata. Seetõttu muutub äärmuslik palavus eakatele eluohtlikuks juba tunduvalt väiksema temperatuuri ja õhuniiskuse juures kui noortele.

Täpsema ohuhinnangu saamiseks katsetasid uue uuringu autorid inimeste kuumataluvust spetsiaalsetes kliimakambrites. Töörühm jälgis noori, keskealisi ja eakaid järjest kuumemates ning niiskemates oludes. Uurijad määrasid igale vanuserühmale n-ö kriitilise piiri ehk märja termomeetri temperatuuri, millest alates ei suuda keha enam soojustasakaalu hoida. Kui piir ületatakse, hakkab inimese kehatemperatuur ohtlikult tõusma.

Järgmiseks kõrvutas töörühm laboris mõõdetud bioloogilisi näitajaid üleilmsete kliimaprognoosidega. Võrdlus näitas, et senised mudelid on ohtu alahinnanud. Vanusega seotud piirmäärade lisamine arvutimudelitesse kasvatas ohustatud elanike arvu mitu korda. Talumatut kuumastressi kogevate inimeste hulk osutus seni arvatust lausa kaheksa korda suuremaks. Kõige suuremas ohus riskirühma moodustavadki eeskätt vanemaealised.

Mida enam planeet soojeneb, seda sagedamini ja rohkemates piirkondades tuleb ette talumatut kuumust. Iga lisanduva soojakraadi kohta lisandub miljard inimest, kes kannatavad äärmusliku kuumastressi käes vähemalt 180 tundi aastas. Seegi koorem räsib enim just eakaid.

Hoop põllumajandusele

Kuumus ei jaotu planeedil ühtlaselt, vaid tabab eelkõige troopikat ja subtroopikat. Eriti ränka seisu satuvad tihedalt asustatud alad, näiteks Induse-Gangese madalik ja Pärsia lahe rannik. Sealsed vanemaealised peavad tulevikus taluma väga pikki kuumalaineid, mis kurnavad nende elundeid üle taluvuspiiri.

Kolmekraadise üleilmse soojenemise korral muutub elukeskkond Lõuna-Aasias suvekuudel osaliselt talumatuks. Pärsia lahe ääres ja Lõuna-Aasias ootab eakaid mussoonperioodil kuumastress, mis ei anna järele ööl ega päeval. Mudelid näitavad, et selline olukord võib kesta lausa kolm kuud järjest, ilma et öö tooks leevendavat jahedust.

Pidev bioloogiline kurnatus teeb õues viibimise ja füüsilise töö võimatuks. See tähendab suurt kahju põllumajandusele ja toidutootmisele, sest ainuüksi Induse-Gangese tasandiku saak toidab ära üle poole miljardi inimese. Elamiseks kõlbmatu keskkond sunnib tulevikus aga inimesi jahedamatele aladele rändama või pidevalt siseruumides püsima. Uuringu autorite hinnangul võivad sellised ilmastikuolud vallandada uusi ülemaailmseid humanitaarkriise.

Olukord on eriti ohtlik vaesemates riikides, sh Indias, Pakistanis, Bangladeshis, Myanmaris ja Nigeris. Neis riikides elab üle poole elanikkonnast sageli allpool ametlikku vaesuspiiri, mistõttu pole peredel jahutusseeadmete jaoks raha. Vaesuse tõttu jäävad hätta ka riigiasutused, mis ei suuda abistada kümneid miljoneid ohus olevaid eakaid.

Uues uuringus kasutatud arvutimudelil on omad piirangud. Katsetes osalenud vabatahtlikud pärinesid Maa kesklaiuskraadidelt ega olnud troopilise leitsakuga kohanenud. Kuna püsivalt palavas ja niiskes kliimas elavad inimesed on oma oludega aklimatiseerunud, võib nende taluvuslävi olla tegelikkuses pisut kõrgem.

Selle arvessevõtmiseks kohandas töörühm sooja kliimaga alade elanike taluvuslävendit poole kraadi võrra kõrgemaks. Oht kohalike tervisele jäi isegi pärast seda täpsustust suureks. Teisisõnu ei korva mistahes oludega kohanemine vananemisest tingitud bioloogilist allakäiku kunagi täielikult.

Uuringu leidude valguses soovitavad autorid omavalitsustel planeeringud ja riskianalüüsid põhjalikult üle vaadata. Linnades tuleb uurijate sõnul laiendada rohetaristut, rajada eakatele avalikke jahutuskeskusi ja tagada elektrivõrkude tõrgeteta töö. Kõige olulisem on töörühma sõnul aga pidurdada planeedi jätkuvat soojenemist.

Teadustöö ilmus ajakirjas Lancet Planetary Health.