Pange 1000 tehisaru agenti virtuaalsesse ruumi, andke neile kaks täiesti mõttetut valikut ja ärge käskige neil milleski kokku leppida. Ometi võivad nad hakata enamusega kaasa minema, kuni lõpuks teeb peaaegu kogu rühm sama valiku. Teadlaste jaoks on põnev ja veidi kõhedust tekitav küsimus, mis juhtub siis, kui selline karjakäitumine kandub päris ülesandeid täitvatesse agentide kollektiividesse.
Mida teeks 1000 tehisaru agenti, kui paluda neil valida kahe täiesti suvalise variandi vahel – ilma õige vastuse, tasu või koostööjuhisteta? Värske uuring näitab, et üllatavalt sageli jõuavad nad siiski ühele meelele.
See näiliselt süütu katse osutab uuele ajastule, kus TA kollektiivid võivad tegutseda suurema ühtsusena kui inimrühmad. Kuid mida tähendab spontaanne konsensus siis, kui mängus on päris kood, päris projektid ja päris riskid?
