Venemaa peatab nüüd peaaegu täielikult Ukraina tiibraketid „Flamingo”. Relva peeti Kiievi kõige võimsamaks ressursiks rünnakuteks sügaval Venemaa territooriumil.
Seda teatab Ukraina uudisteportaal Euromaidan Press. Aruande kohaselt paigutab Venemaa õhuvägi strateegiliselt oma allesjäänud Beriev A-50U varajase hoiatamise lennukid tõenäolistele lennutrajektooridele, et rakette varakult avastada ja suunata maapealseid tõrjumisi, vahendab Focus.
6. augusti öösel lasi Ukraina välja vähemalt kolm Flamingo raketti sihtmärkide pihta Tjumeni oblastis Lääne-Siberis. Avalikele andmetele tugineva vaatleja AMK Mapping andmed näitavad, et raketid läbisid umbes 2500 kilomeetrit, nende lennutrajektoori ei olnud võimalik sellest punktist kaugemale jälgida. Analüüs näitab, et Venemaa on alates 1. juulist alla tulistanud kümme üheteistkümnest Flamingost. Seda arvu ei olnud võimalik sõltumatult kontrollida.
Prantsuse väljaande L’Indépendant andmetel on see põhjustanud Ukraina rünnakute peatamise Venemaa peamiste tööstusrajatiste vastu. A-50U lennukite kasutuselevõtt on olukorda alates juulist väidetavalt muutnud – need lennukid tiirlevad kõrgel Venemaa territooriumi kohal, tuvastades madalalt lendavaid sihtmärke palju varem kui maapealsed radarsüsteemid.
Tiibrakette Flamingo toodab Ukraina ettevõte Fire Point. Kuus tonni kaaluv ja turboreaktiivmootoriga varustatud rakett suudab lennata kuni 3000 kilomeetri kaugusele. Väljaande L’Indépendant andmetel maksab üks rakett ligikaudu 500 000 USA dollarit (umbes 433 000 eurot), mis teeb sellest relvast tunduvalt odavama variandi võrreldes lääneriikide tiibrakettidega. Lisaks on sellel 1150-kilogrammine lõhkepea – see on raskeim kõigist Ukraina kaugmaarelvadest.
Juunis õnnestus mõnel raketil siiski sihtmärgini jõuda. Väljaande Euromaidan Press andmetel tabasid kaks Flamingo-tüüpi raketti 9. ja 10. juuni vahel Tšeboksarõs asuvat elektroonikatehast WNIIR-Progress, põhjustades plahvatuste ja tulekahju tõttu ulatuslikke purustusi. 24. ja 25. juuli vahel tabas vähemalt veel üks rakett Kirovi oblastis asuvat Aviteki tehast, mis paikneb Ukraina piirist ligikaudu 1300 kilomeetri kaugusel.
Seal toodetakse ka Venemaa õhutõrjesüsteemi Tor komponente. „Selle tootmise aeglustamisel oleks suurim mõju,” kirjutab mõttekoja RAND analüütik Michael Bohnert sotsiaalmeedias. Tootmise piiramine võiks tegelikult tulla kasuks just Flamingole endale, kuna Tor on üks süsteemidest, mida nende rakettide tõrjumiseks kasutatakse.
Venemaal on sellele probleemile reageerimiseks piiratud võimalused. Ukraina on juba hävitanud kaks A-50U lennukit ja vigastanud vähemalt kaht teist, mistõttu on kasutusvalmis jäänud maksimaalselt viis sellist lennukit. Moskva ei suuda praegu asenduslennukeid ehitada, kuna ainukese tehase tööd takistavad sanktsioonid, vahendab Euromaidan Press. Samuti märgitakse raportis, et hävitatud on ka järgmise põlvkonna mudeli prototüüp.
Seetõttu püüab Ukraina kiirendada Flamingo edasiarendamist. Teadaolevalt on Fire Point muutnud kõrgusemõõdikut nii, et rakett lendaks veelgi madalamal – mida lähemal maapinnale see püsib, seda raskem on seda maastiku, metsade ja hoonete taustal tuvastada. Seni pole sellest aga piisanud – peaaegu kõik väljalastud Flamingod hävivad praegu enne sihtmärgini jõudmist.
