Mulla seisund mõjutab otseselt toidu kasvatamist, vee liikumist, elurikkust ja kliima tasakaalu. Muld on aga piiratud ressurss. Sarnaselt fossiilkütustele võtab mulla kujunemine aega kauem kui inimese eluiga.

Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison rääkis, et muutused mullas toimuvad aeglaselt ning nende mõistmiseks on vaja pikaajalisi ja järjepidevaid andmeid. Mullatervisel silma peal hoidmiseks koordineerib Keskkonnaagentuur seiret, mille ülesanne on uurida Eesti põllumuldade looduslikest teguritest põhjustatud muutusi.

“Mullaseire on mõeldud selleks, et jälgida mulla tervisenäitajaid ning muutusi õigel ajal tähele panna, sest siis saab juba vastavaid meetmeid kasutusele võtta, mis aitaks mullal uuesti terveks saada,” rääkis ta.

Uuritud põllumuldade näitajad olid valdavalt head. Mulla happesus oli taimede kasvuks sobivas vahemikus, põhitoitainete sisaldus piisav ning raskmetallide sisaldused jäid alla kehtestatud sihtarvude. Samuti ei ilmnenud olulisi muutusi huumushorisondi tüseduses.

Samas toovad pikaajalised seireandmed ja 2025. aasta tulemused esile muutusi, millele tuleb Maddisoni sõnul tähelepanu pöörata. Näiteks orgaanilise süsiniku vähenemine, fosfori kogunemine, mulla tihenemine ja taimekaitsevahendite jääkide esinemine.

“Viimasel ajal seiretulemused näitavad, et taimekaitsevahendite jääke on mullas üha enam märgata. Tõsi, need kontsentratsioonid on madalad ning piirnormideni ei ulatu. Aga samas on neid iga aastaga aina enam näha,” sõnas Maddison. Probleemne võib see olla seepärast, et kasutatavad taimekaitsevahendid hakkavad mulda kuhjuma, mis võib edaspidi mulla elustikku mõjutada.

Eelmine suvi oli erakordselt sademeterohke. Seires uuritud gleimullad on looduslikult niisked mullad ning rohke vihma korral võivad nende poorid kiiresti veega täituda. Proovivõtu ajal oli muld väga niiske ning paljudel aladel jäi mullas taimedele ja mullaelustikule vajalikku õhku väheks.

See aga võib mõjutada taime kasvu. Mullas olevad poorid täituvad kiiresti veega ning mullas olev elustik jääb hapnikupuudusesse seetõttu, et taim ei suuda mullas olevaid toitaineid omastada, sest elutegevus on seal aeglustunud. See nii-öelda viljakas muld, kus kõik toitained võivad piisavalt olemas olla, on ka küllastunud. “Taim ei saa neid toitaineid kätte ja seetõttu hävib ka kasvav taim, sest ta ei jõuagi küpseks saada, et teda saaks koristada,” ütles ta.

Sagedased vihmad paistavad inimestele esmalt kõige rohkem silma sellega, et näiteks viljapõldudel on vili lamandunud. “Suured vihmad lõhuvad selle saagi ära,” rääkis Maddison.