Uus uuring pakub esmakordselt kivististe põhjal tõendeid, et imetajasarnased roomajad ehk künodondid tõid ilmale elusaid järglasi. Ligi 236 miljonit aastat tagasi elanud Chiniquodon theotonicus’e luukoe analüüs näitas, et looma poegade ja täiskasvanu kehamassi suhe sarnanes tänapäevaste imetajate omaga, nihutades sünnitamise evolutsioonilise alguse kuni 95 miljoni aasta võrra varasemaks.
Kas meie imetajatest esivanemad tõesti vaid munesid, nagu kaua eeldati, või oli nende seas juba loomi, kes tõid ilmale elusaid poegi? Värske uuring viitab, et sünnitamine kui evolutsiooniline strateegia võib olla märksa vanem, kui seni arvatud.
Argentiina teadlased leidsid ligi 236 miljoni aasta vanusest künodontide fossiilist ootamatu jälje, mis seob selle looma pigem tänapäevaste platsentaga imetajatega kui roomajate või lindudega. Kuidas üks pisike joon luus sellise järelduseni viis?
