USA lennukikandja USS Abraham Lincoln
More varustusprobleemid algasid varsti pärast sõja esimest päeva, kui Iraani raketid ja ründedroonid tabasid Bahreinis asuvat mereväebaasi.
See Iraani rünnak – vastusena USA ja Iisraeli löögile Teherani pihta – hävitas suure osa baasist. Koos baasi hävimisega kadus ka oluline logistikakeskus, millele merevägi oli aastakümneid toetunud, vahendab New York Times.
Merevägi vajas varuplaani, et jätkata toidu ja muu vajaliku tagamist meremeestele, kes töötasid ööpäevaringselt, hoides sõjalennukeid lahingmissioonidel ja tagades hiljem Iraani sadamate blokaadi.
Kuna piirkonna teisi sadamaid ähvardasid samuti Iraani rünnakud, valis Pentagon oma varustuskeskuseks Diego Garcia saarel asuva Briti juhtimise all oleva baasi – see asub Maldiividest lõunas ja umbes 3000 kilomeetri kaugusel kohast, kus kaks lennukikandjate löögigruppi olid Omaani lahel tegutsenud.
Bahreini baasi kaotamine on aidanud kaasa mitmetele probleemidele lennukikandjatel, mis toetavad Iraani-vastaseid operatsioone, samal ajal väljendavad Demokraatliku Partei senaatorid muret lennukikandja Lincoln 5000 meeskonnaliikme ja nende ligi üheksa kuud kestnud lähetuse pärast.
Connecticuti osariigi demokraadist senaator Richard Blumenthal märkis sõjaminister Pete Hegsethile saadetud kirjas, et teatatud probleemide hulka kuuluvad nii esmavajalike varude nappus kui ka meeskonnaliikmete vaimse tervise halvenemine.
Reedel 14. augustil lükkas president Donald Trump Marylandis asuval sõjaväelennuväljal need mured ümber. „See laev liigub praegu või õige pea hakkab liikuma ning selle asendab teine, väga sarnane laev,” ütles ta.
Lincolni More asendajaks on Jaapanis baseeruv lennukikandja USS George Washington, mis liikus varem sel nädalal teel Lähis-Itta lääne suunas läbi Malaka väina Indoneesia vetes.
Teine lennukikandja, USS George H.W. Bush on Lähis-Idas tegutsenud juba mitmeid kuid, olles lahkunud Norfolkist 31. märtsil.
Kui presidendilt küsiti, kas lennukikandjate lähetused on liiga pikad, vastas ta: „Ei, ei, ei – kaugeltki mitte piisavalt pikad.”
Hegseth reageeris sarnaselt neljapäeval, kui ajakirjanik küsis, kui kaua suudavad Ameerika Ühendriigid
More Hormuzi väina blokaadi hoida.
„Me suudame seda hoida nii kaua, kui vaja – lõputult,” vastas ta.
Sõja alguses keelas tollane Briti peaminister Keir Starmer Pentagonil kasutada Diego Garciat Iraani-vastases operatsioonis. See otsus pahandas Trumpi, kuid lõpuks andis Starmer 1. märtsil järele, lubades USA sõjaväel saart kasutada – nagu ta ise väljendus – „konkreetsel ja piiratud kaitselisel eesmärgil”.
Üks USA sõjaväeametnik, kes nõustus tundlikke logistikaküsimusi kommenteerides jääma anonüümseks, ütles, et merevägi hakkas Diego Garciat peamise tarnepunktina kasutama vahetult pärast seda, kui mereväe baas Bahreinis oli saanud ränki kahjustusi.
Diego Garcia kasutamine mereväe uue logistikakeskusena võib selgitada, miks Iraan tulistas 20. märtsil saare pihta kaks keskmaa ballistilist raketti.
Üks rakettidest kukkus India ookeani, jõudmata sihtmärgini. Teise tulistas alla mereväe sõjalaev.
San Diegos baseeruv lennukikandja Lincoln on viibinud merel peaaegu üheksa kuud ilma nn maabumissadamata – kohata, kus meremehed saaksid mõneks päevaks laevalt maha tulla.
Bahrein on üks kahest sadamast, kus piirkonnas viibivad USA lennukikandjad on tavaliselt peatunud, et meeskonnad saaksid puhata. Teine, Araabia Ühendemiraatides asuv Fujairahi sadam Omaani lahe ääres jääb samuti Iraani rakettide laskeulatusse.
Trumpi administratsioon kasutas Kariibi merel surve avaldamiseks Venezuelale veel üht lennukikandjat – USS Gerald R. Fordi – ning pikendas hiljem selle missiooni Lähis-Idas, et korraldada õhurünnakuid Iraani vastu. Seni on sõjalistesse operatsioonidesse kaasatud märkimisväärne osa mereväe lennukikandjate laevastikust – laevastiku suurus väheneb kümnele, kui USS Nimitz järgmisel aastal eeldatavasti teenistusest kõrvaldatakse.
Kuigi rahuajal kestab mereväe laeva missioon merel tavaliselt kuus kuud, on mõned lennukikandjad pärast 11. septembri terrorirünnakuid viibinud missioonil tunduvalt kauem. Fordi 326 päeva kestnud missioon püstitas aga rekordi kui pikim lennukikandja lähetus pärast Vietnami sõda.
Tolles sõjas suundusid aga Yankee Stationile – Vaikse ookeani piirkonda Vietnami ranniku lähedal – määratud lennukikandjad sageli Filipiinidel asuvasse Subic Bay mereväebaasi (vaid kahepäevase teekonna kaugusel). Seal said meremehed vahetpidamata toimuvast lennutegevusest puhkust ning laev sai täiendada laskemoona-, toidu-, kütuse- ja muid vajalikke varusid.
Traditsiooni ja mereväe eeskirjade kohaselt võib sõjalaeva komandör taotleda meeskonnale „õllepäeva”, kui nad on viibinud merel järjest 45 päeva või kauem. Arvestades Lincolni More merel veedetud aega, oleks meeskond olnud õigustatud juba viiele õllepäevale.
Intervjuus ütles California demokraadist esindajatekoja liige Mike Levin, et Lincolni More meeskonnas on ka tema valimisringkonna elanikke ning nende pereliikmed on temaga ühendust võtnud, et väljendada muret lähetuse pärast. „Asi taandub suuremale pildile: mis on siinne missioon?” sõnas Levin. „Just seda pered teada tahavadki.”
