Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu liigub maa ja päikese vahele ning varjab sellega osa päikesekettast. Kolmapäeval jääb Eestis varjutuse tipphetkel Kuu taha peitu enam kui 80 protsenti päikesest. Varjutuse nägemiseks tuleb pidada silmas mitut tegurit.

“Eestis algab kell 20.02 ja kestab kuni päikseloojanguni välja. Vaadates ilma, siis ei ole üldse garantiid, et me saaks näha seda Eestis. Kui mingi paks pilvkate on, siis mitte midagi ei ole näha,” sõnas Tallinna tähetorni seltsi liige Siim Mumme.

Varjutuse paremaks nägemiseks tasuks samuti jälgida, et vaatevälja ei jääks puid ega teisi hooneid.

“Eelistatavalt ikkagi kuskil, kus päikest näha on, et metsas puude vahel väga pole mõtet olla. Kuskil, kui võimalik, näiteks katuselt või mere ääres näiteks, kui päike sinnapoole loojub,” ütles Mumme.

Päikesevarjutust saab ohutult vaadata näiteks spetsiaalsete päikesevarjutusprillide, päikesefiltri või filtriga varustatud teleskoobi ja binokliga.

“Kui ma laps olin, siis me vaatasime läbi tahmaklaasi ja ma olen kuulnud, et läbi CD-plaadi, aga neid nii-öelda enam tänapäevane meditsiin ei luba kasutada. Nüüd on prille konkreetselt ISO-sertifikaadiga, et see kaitseb seda meie silma võrkkesta. Kui ma sellise ette panen, siis ma ei näe siit mitte midagi. See on nagu täielik öö. Kui ma vaatasin sellega vastu päikest, siis ainult seda päikseplaneeti näen, muud mitte midagi,” sõnas FOTOakadeemia juhatuse liige Rene Mitt.

Eestlaste seas on olnud huvi varjutusprillide väga suur. Neid on müüdud üle kahesaja.

“Päiksevarjusprillide vastu on huvi olnud ikka oodatust, oodatust suurem. Need läksid pooleteise päevaga põhimõtteliselt,” lausus Mitt.

Täielikku päikesevarjutust on näha Hispaanias ja Islandil.