Teadus

Loodusõnnetuste üleilmne kahju oli esimesel poolaastal 100 miljardit dollarit

Eesti päästjad trotsisid Hispaanias metsapõlenguid kustutades kuuma ja suitsu. Leegid ulatusid kohati viie meetri kõrgusele.
Loodusõnnetustest tingitud üleilmne majanduskahju ulatus tänavu esimesel poolaastal hinnanguliselt 100 miljardi dollarini, mis on edasikindlustusgrupi Swiss Re teatel järsk langus võrreldes mullu sama perioodiga.

Vaatamata Ühendriikide ränkadele tormidele ja juunis Venezuelat tabanud ohvriterohketele võimsatele maavärinatele olid kahjud oluliselt väiksemad kui 2025. aasta esimesel poolel registreeritud 152 miljardit dollarit, teatas grupp oma viimases aruandes.

Kahjud jäid ka perioodi kümne aasta keskmisele kümme protsenti alla.

Kuid kindlustusseltsidele kindlustust pakkuv Swiss Re märkis, et loodusõnnetustest tingitud kahjud suurenevad sageli aasta teises pooles, peamiselt Põhja-Atlandi orkaanide tõttu.

«Kuludelt tagasihoidlikum aasta esimene pool ei tähenda, et risk on kadunud,» ütles grupi katastroofiohtude valdkonna direktor Balz Grollimund. «Üks suur orkaan, maavärin või metsatulekahju võib pilti kiiresti muuta.»

Juunist alates Euroopat haaranud kuumalaine on Prantsusmaal ja Hispaanias valla päästnud varajase metsatulekahjude hooaja, mis on juba hävitanud tuhandeid kodusid ja ettevõtteid ning ka taristut.

«Metsatulekahjude risk on seni moodustanud Euroopas kindlustatud kahjudest vaid suhteliselt väikese osa. Sellegipoolest on tegu maailmas kõige kiiremini kasvava ilmastikust tingitud ohuga,» teatas ettevõte.

Ettevõtte sõnul on kindlustatud metsatulekahjude kahjud Euroopas alates 1970. aastast kasvanud kaheksa kuni 11 protsenti aastas, kui arvestada ka inflatsiooni ja muid tegureid.

Tulevikku vaadates hoiatas Swiss Re, et juunis alanud kliimanähtus El Niño, mille haripunkti oodatakse aasta lõpus, võib ilmastikuga seotud õnnetuste kulusid suurendada.

«El Niño võib mõjutada troopiliste tsüklonite aktiivsust Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ning muuta mujal üleujutuste, metsatulekahjude ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste riski,» seisis teates. «Katastroofikahjude pikaajalised põhjustajad jäävad samaks, sealhulgas riskipiirkondades asuva vara hulga kasv ja kerkivad ülesehituskulud.»

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga