Üks äratuntavamaid visuaalseid kujutisi bioloogias on kaksikheeliks – keerlev, kaheahelaline redel, mis näitab DNA molekulide kuju. Kuid mitte kogu DNA ei järgi sama mustrit. On olemas ka alternatiivsed DNA struktuurid ning uued tehnoloogiad aitavad neid paljastada.
Inimgenoomi kaardistamise lugu pole hoolimata valmimisest 2000. aastate alguses kaugeltki läbi. Uued tehnoloogiad on avanud seni ligipääsmatud DNA lõigud, kust teadlased leiavad üha rohkem kummalisi, mitteklassikalisi DNA vorme – ja neid mitte ainult inimesel, vaid ka meie lähisugulastel ahvidel.
Miks neid alternatiivseid struktuure genoomis nii palju on, miks need just teatud piirkondades kuhjuvad ning kas need kaitsevad või hoopis ohustavad meie tervist – nendele küsimustele püüab vastuseid leida värske rahvusvaheline uuring.
