Antarktika on suurejooneline paik, mida käib igal aastal vaatamas aina rohkem turiste. Kliimamuutuste mõju piirkonnale peaks sinna sõites igale turistile selgeks saama, kuid ometi põhjustab sõit ise erakordselt suuri süsihappegaasi heitmeid.
Antarktika kutsub ligi kui puutumatu jääkõrb, kuhu pääsevad vaid vähesed. Nende seas olid aastaid ka giidid, kelle töö oli muuta külaliste jaoks käega katsutavaks koht, mida enamik näeb vaid dokumentaalfilmides. Aga mida teha siis, kui unistuste amet hakkab tunduma osana probleemist, mitte lahendusest?
Uus uurimus koorib kiht kihi haaval lahti endiste Antarktika giidide siseheitluse: kuidas nad kogesid kliimamuutusi oma silmaga, aitasid samal ajal kasvada ühel kõige saastavamal turismiharul ja jõudsid lõpuks otsuseni, mis muutis nende elukäiku.
