Värske Eesti elanike andmetel põhinev uuring näitab, et pikal Covidil ja kroonilistel haigustel on otsene kahesuunaline seos. Varasemad kroonilised tõved venitavad koroonavaevused pikemaks, mis sillutab omakorda teed näiteks uneapnoe diagnoosile ja südamerütmihäiretele.

Tõdemuseni jõudsid Tartu Ülikooli teadlased, kes analüüsisidligi 210 000 Eesti geenivaramu doonori tervise- ja geeniandmeid. Uurijad võrdlesid enam kui 2000 pika Covidi all kannatava inimese haiguslugu ligikaudu 200 000 kontrollrühma liikmega.

Analüüs tõi esile mitu seost. Esiteks langesid pika Covidi küüsi kõige sagedamini 40–59-aastased inimesed, kusjuures lausa kolmveerand pikaajaliste vaevuste all kannatajatest olid naised. Pika Covidi riski suurendasid märkimisväärselt ka ülekaal, varasem krooniline neeruhaigus, astma ja 2. tüüpi diabeet. Kroonilise kopsuhaiguse ehk KOK-i korral kasvas risk vaevuste püsima jäämiseks tavapärasega võrreldes enam kui kahekordseks.

Ahel toimis ka vastupidi. Arstid diagnoosisid pika Covidiga patsientidel pandeemia-aastatel oluliselt sagedamini uusi tervisehädasid. Näiteks uneapnoe ehk uneaegsete hingamiskatkestuste oht oli neil varasemaga võrreldes kolm korda suurem, samuti sagenesid südamerütmihäired ja kilpnäärmehaigused. Teadlasedei välista siiski täielikult võimalust, et pika Covidiga inimesed käivad lihtsalt tihedamini arsti juures ja saavad seetõttu rohkem diagnoose. 

Eraldi tähelepanu pöörasid teadlased teist tüübi diabeedile. Teadustöö tõi esile, et et alates 2020. aasta kevadest hakkas uute diabeedijuhtumite arv terves elanikkonnas hüppeliselt kasvama, ületades kõiki varasemaid matemaatilisi prognoose. Pärilikkus mängis samuti selget rolli. Neil, kellel oli suurem geneetiline soodumus koroonat raskelt põdeda, tekkis diabeet 17 protsendi võrra sagedamini.

Miks see niimoodi on? Teadlaste sõnul kahjustab viirus organismi mitmel rindel. Olemasolevad kroonilised haigused loovad soodsa pinnase põletikele ja immuunsüsteemi häiretele, mis ei lase kehal nakkusest lõplikult taastuda. Uute diabeedijuhtumite sagenemise taga võib aga näha viiruse mõju kõhunäärmele – organile, mis toodab veresuhkrut reguleerivat insuliini. 

Uute haiguste tekkele andis tugeva tõuke ka pandeemiaaegne elustiil. Inimesed liikusid vähem, stress kasvas ja kehakaal tõusis.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Frontiers in Public Health.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.