Värske metaanalüüs näitab, et tohutu ehitusmaterjalide nõudluse tõttu ammutatakse maailma jõgedest liiva ja kruusa palju kiiremini, kui liivavarud looduslikult taastuda jõuavad.

Singapuri, Suurbritannia, USA ja mitme teise riigi teadlased analüüsisid alates 1974. aastast avaldatud 411 teadustööd. Nende eesmärk oli kaardistada jõeliiva kaevandamise ulatust ja tagajärgi kogu maailmas. Andmetest selgus, et üleilmset ehitusliiva nõudlust veavad eelkõige kiiresti arenevad Aasia ja Aafrika riigid.

Kui aastal 2000 kulus maailmas betooni tootmiseks pisut alla 12 miljardi tonni liiva ja kruusa, siis aastaks 2024 oli see kogus kasvanud juba enam kui 28 miljardi tonnini. Tulemused tõestavad ilmekalt, et ohjeldamatu kaevandamise tõttu langeb paljude jõgede põhi ja varisevad kaldad. See omakorda alandab põhjavee taset ning halvendab vee kvaliteeti.

Kuidas see täpsemalt juhtub? Jõepõhja süvendamine muudab oluliselt vee hüdrodünaamikat ja häirib looduslikku tasakaalu. Seetõttu pääseb näiteks rannikualade deltades soolane merevesi mööda sügavamat jõesängi palju kaugemale sisemaale. Lisaks jäävad jõepõhja suured ja sügavad kaevandusaugud, mis muudavad sängi karedamaks ja tekitavad keeriseid. Nii ei saa veega kaasa voolav uus sete neid auke loomulikul teel täita.

Teadlaste hinnangul peavad riigid jätkusuutlikuma tuleviku ja jõgede säästmise nimel leidma nutikamaid ehituslahendusi. Näiteks tuleks laiemalt kasutada taaskasutatud või tehismaterjale. Samuti on vaja selget poliitikat, mis seoks lubatud kaevandusmahud jõgede tegeliku taastumisvõimega. 

Teadlased avaldasid mahuka analüüsi ajakirjas Reviews of Geophysics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.