Tervise Arengu Instituudi teaduri Hedvig Sultsoni osalusel ajakirjas Scandinavian Journal of Public Health avaldatud ülevaateuuring käsitles vaimse tervise kirjaoskust. Uuringus koondati 40 kirjanduse ülevaate tulemused aastatest 2000–2024 ning teadlased analüüsisid, kuidas vaimse tervise kirjaoskust on seni mõistetud ja mõõdetud. 

Tulemused näitasid, et vaimse tervise kirjaoskuse käsitlus keskendub enamasti teadmistele psüühikahäiretest, häbimärgistavate hoiakute vähendamisele ja abi otsimisele. Vähem tähelepanu on saanud see, kuidas inimesed mõistavad vaimset heaolu, selle hoidmist ja igapäevaseid tegureid, mis aitavad eluga paremini toime tulla. 

Sultsoni sõnul peaks vaimse tervise kirjaoskus andma inimesele oskuse mõista ka seda, mis vaimset heaolu tegelikult toetab. “Oluline on, et inimesed teaks, kuidas vaimset tervist aitavad kujundada näiteks turvalised suhted, kuuluvustunne, uni, liikumine, tähenduslik tegevus ja oskus vajadusel tuge küsida. Kui vaimse tervise kirjaoskus piirdub peamiselt vaimse tervise häirete tundmisega, jääb osa ennetusest varju. Heaolu toetavad oskused ja keskkonnad vajavad sama selget tähelepanu,” ütles Sultson.  

TAI rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi tundis 2024. aastal tavapärasest suuremat stressi 23 protsenti meestest ja 27 protsenti naistest. Depressiivsust koges 19 protsenti meestest ja 24 protsenti naistest. Võrreldes 2022. aastaga on need näitajad vähenenud, kuid stressitase püsib endiselt kõrgem kui kümnendi alguses. 

Noorte vaimne tervis 

Noorte vaimset tervist ja minapilti mõjutab tugevalt näiteks digikeskkond. TAI juhtivteaduri Toomas Veidebaumi osalusel ajakirjas BMC Pediatrics avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 3608 Euroopa noore andmeid. Noored olid keskmiselt 13-aastased. Uuringus vaadeldi digimeedia kasutuse, kehaga rahulolematuse ja perekeskkonna seoseid.

Tulemuste järgi seostus pikem digimeedia kasutus suurema kehaga rahulolematusega. Seos ilmnes eeskätt nutitelefoni ja interneti kasutusega. Samal ajal näitas uuring, et toetav perekeskkond võib seda seost nõrgendada.

Veidebaumi sõnul on noorukiiga kehakuvandi kujunemisel tundlik aeg. “Noored võrdlevad end palju sellega, mida nad enda ümber näevad. Suur osa sellest võrdlusruumist on praegu digikeskkonnas. Oluline on, kas kodus saab välimuse, keha ja enesetunde teemadel rahulikult rääkida. Toetav perekeskkond aitab noorel digikeskkonnas nähtut paremini tõlgendada,” lausus Veidebaum.

TAI rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud laste vaimse tervise uuringu järgi koges 2024. aastal stressiga toimetuleku raskusi 22 protsenti 11–17-aastastest lastest. Vanuse kasvades raskused sagenesid: 17-aastastest poistest koges neid 22 protsenti ja tüdrukutest 44 protsenti. Vähemalt korra oli ennast vigastanud 32 protsenti vähemalt 15-aastastest vastanutest, tüdrukute seas 41 protsenti.

Teadlaste sõnul näitab see statistika ja uuringud, et vaimset heaolu tuleb toetada enne, kui raskused süvenevad. See eeldab teadmisi ja lahendustele orienteeritud keskkonda. Noorte puhul on eriti oluline saada tuge nii kodus, koolis kui ka digiruumis. 

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.