Ikka ja jälle avastatakse muuseumikogudest huvitavaid leide, mis on seal pikalt seisnud. Nii juhtus ka ühe 30 miljonit aastat tagasi elanud koerlase fossiiliga, mida hakati põhjalikumalt uurima alles ca 30 pärast muuseumis seismist. Avastati, et tegu oli põneva liigiga, kes võrreldes tänapäevaste koertega suutis isegi puu otsa ronida.
Kolmkümmend aastat seisis üks Oregoni muuseumi tagasihoidlik eksponaat lihtsalt järjekordse kivina riiulil. Alles hiljutine põhjalik puhastamine ja analüüs paljastasid, et tegu pole sugugi tavalise leiuga, vaid ühe kõige täiuslikuma jääaja-eelse koerlase skelettiga, mis Põhja-Ameerikast seni leitud.
Mida selline leid räägib sellest, kuidas varased koerlased liikusid, millistes maastikes nad elasid ja miks mõned nende eluvormid kadusid jäägitult? Ning kuidas võib ühest luukasvajast saada vihje terve sugukonna arenguloole?
