Metsaradadel liigeldes valmistuvad paljud kohtumiseks karude või mägilõvidega, kuid statistika järgi on tõenäolisem hoopis välgulöök. Uued uuringud viitavad, et hirm on enamasti ühesuunaline: suured kiskjad püüavad inimest iga hinna eest vältida.

Mida teeb pidev inimkartus nende käitumise ja kogu ökosüsteemiga? Ja kui loomad juba kohandavad oma eluviisi meie järgi, siis milline on vastutus, mis langeb inimestele endile?