Mikroskoopilise elurikkuse tõi päevavalgele rahvusvaheline teadlaste rühm, kes kogus enam kui 2900 keskkonnaproovi 31 riigi 102 linnast. Eestist pani oma õla alla Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask. Kokku tõi põhjalik andmestik päevavalgele ligi 55 000 erinevat RNA-viirust. Neist koguni kolme neljandikku polnud teadlased varem kordagi kirjeldanud.

Keskkondi võrreldes joonistus välja selge erinevus tehis- ja loodusliku ruumi vahel. Haiglates, ühistranspordi sõlmpunktides ja tänavatel leidus viiruseid küll rohkelt, kuid nende mitmekesisus oli märgatavalt madalam kui linnaäärses mullas, setetes või reovees. Kuigi proove koguti suures osas koroonapandeemia ajal, valitsesid linnakeskkonda hoopis Picornaviridae sugukonna viirused, mis suudavad nakatada selgroogseid loomi ja inimesi.

Teadlaste sõnul peitub sellise jaotuse taga keskkonna stabiilsus. Looduslikud elupaigad, nagu muld, pakuvad mikroorganismidele lihtsalt püsivamaid elutingimusi kui sagedasti puhastatavad ja muutlikud tehispinnad. Inimtegevus kipub viiruste kogukondi ühtlustama, soosides neid, kes suudavad tehislikus keskkonnas paremini toime tulla.

Huvitava kõrvalleiuna tuli uuringust välja, et üle poole leitud ja peremeesorganismiga seostatud viirustest olid tegelikult bakteriofaagid ehk viirused, mis ründavad ainult baktereid. Andmed näitasid, et nende hulgas oli ka mitmeid viiruseid, mis nakatavad haiglates muret tekitavaid ja sageli antibiootikumidele allumatuid baktereid.

See võib avada tulevikus ukse uutele ravivõimalustele, kus ohtlike haigustekitajate hävitamiseks kasutataksegi just neidsamu linnakeskkonnast avastatud viiruseid.

Uurijad kirjutavad tulemustest ajakirjas Nature Communications.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.