Sellesuvisel kiirabireformi tutvustaval infotunnil selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin, et kiirabivõrgu konkurss tuleb välja kuulutada hiljemalt tänavu 30. septembriks, sest nii näeb ette valitsuse tegevusprogramm. Samas tunnistas ta, et reformiks vajalikud seaduse- ja määrusemuudatused pole veel valmis.

Panjuškini sõnul selgub näiteks kiirabipidajate lepingute pikendamine viielt aastalt kümnele alles tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse käigus. Samuti tuleb konkursi tingimuste järgi muuta mitut määrust.

Tervishoiuekspert Maris Jesse hinnangul ei tohi nii ulatusliku reformiga edasi liikuda enne, kui kõik vajalikud eeldused on loodud. „Konkurss tuleb korraldada siis, kui on loodud tingimused, et konkursi tulemusel olukord muutub paremaks. Mitte vaid selle tõttu, et on endale püstitatud tähtaeg. Kiirabireform pole olnud poliitiline initsiatiiv, vaid ametnikkonnast tulnud ettepanek, mida on arutatud kiirabiteenuse osutajatega.“

„Aasta tagasi kinnitatud kiirabi arengusuundade järgi oleks enne kaheliikmelistele brigaadidele üleminekut tulnud teha terve rida ettevalmistusi. Praegu ei tundu, et kõik need tegevused oleksid lõpule viidud või kokku lepitud,“ ütles Jesse.

Tema sõnul puudutab see eelkõige telemeditsiini, töötajate väljaõpet ja meditsiinilise transpordi korraldust. „Pigem näen, et soovitakse teha samm ära, sest praegu on ministrilt poliitiline toetus olemas ning kõik probleemid lahendatakse jooksvalt töö käigus. Pigem on eesmärk kuulutada konkurss välja ja viia see nii kaugele, et seda poleks pärast riigikogu valimisi enam võimalik tagasi pöörata,“ lisas ta.

Endise tervise- ja tööministri, nüüdse riigikogulase Tanel Kiige hinnangul tuleb nii ulatuslike muudatuste puhul lähtuda põhimõttest „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“. „Tervishoid on valdkond, kus muudatused peavad olema põhjalikult läbi räägitud ning riskid läbi mõeldud. Seda enam kehtib see kiirabi puhul,“ ütles Kiik.